Politsei kasutas hullunud mehe ohjeldamiseks tulirelva, lask tabas meest kätte

Täna õhtul ründas 39- aastane raskes joobes mees Viljandimaal Halliste vallas tööülesandeid täitnud politseinikke noa ja kirvega. Ohu kõrvaldamisel sooritasid politseiametnikud mitu lasku teenistusrelvast, millest üks kuul tabas politseiametnike ründajat õlavarde.

Arstid osutasid mehele abi, pärast mida viidi ta jälgimisele psühhiaatriakliinikusse.

Täna kella 16 ajal helistas hädaabinumbrile kodust eemal viibinud naine ning teatas, et tema elukohas on tugevas joobes abikaasa, kes ähvardas teda telefonitsi vägivallaga ning viitas tema kasutuses olevatele relvadele. Pere elukohta saadeti politseipatrull, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kohale sõitnud politseipatrullile tuli eramu territooriumil vastu mees, kes hoidis käes kirvest ning nuga. Mees viskas esmalt politseinike suunas kirve ning lähenes siis ametnikele noaga. Korduvatele käsklustele nuga ära panna mees ei allunud ning politseinik tegi kaks hoiatuslasku. Mees ei rahunenud ega allunud jätkuvatele politseiametnike korraldustele.

Lisajõuna suunati sündmuskohale ka teine patrull. Kuna ründaja ei allunud jätkuvalt politseinike korraldustele, vaid lähenes ka hiljem sündmuskohale jõudnud politseinikele nuga käes, sooritas üks politseinikest veel kolm hoiatuslasku ja viis suunatud lasku nuga hoidva käe tabamiseks. Kasutades ära ründaja tähelepanu hajumist, õnnestus ametnikel mehel käed raudu panna. Mehe kinnipidamisel tuli kasutada ka kilpi ja teleskoopnuia. Pärast mehe kinnipidamist tuvastati, et üks lastud kuulidest tabas ründajat õlavarde ning ta toimetati haiglasse. Arstid osutasid mehele meditsiinilist abi ning jätsid ta esialgu jälgimisele psühhiaatriakliinikusse.

Viljandi politseijaoskonna juht Künter Pedoski sõnul püüab politsei olukordi alati esmalt lahendada sõnadega. "Kui korraldustest pole abi ning ründaja paneb ohtu politseiametnike või juuresviibijate elu ja tervise, siis kasutatakse olukorra lahendamiseks jõulisemaid võtteid. Tulirelva kasutamine politseinike poolt ei ole väga sage ning veel harvemad on suunatud lasud ohu tõrjumiseks. Siiski peab teenistuskohustuste täitmisel relva kasutamiseks valmis olema, kui muul moel ei ole võimalik inimeste elu ja tervist kaitsta,“ sõnas Pedosk.

Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vägivalda võimuesindaja vastu. Kohtueelset menetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.