Sel aastal katsetas haridus- ja teadusministeerium esimest korda uuringut, kus matemaatika ja eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ning gümnaasiumi riigieksami sooritajad ning nende õpetajad said taustküsimustikud, mis lubavad vaadata kaugemale eksamipunktidest.

Õpilastelt uuriti nii tehtud eksamite kui ka üldise kooliga rahulolu kohta. Ehkki tulemused koolide kaupa avalikustatakse veebis alles tulevikus, on ministeerium enda jaoks juba veidi statistikat teinud. Kokku vastas küsimustele 7700 gümnaasiumiõpilast, 9500 põhikooliõpilast ja 900 õpetajat.

Selgus, et peamiselt eristub Eesti koolides kolme tüüpi lapsi. Esimesed (13% õpilastest) on sellised, kelle suhted kaasõpilastega ei ole head, kuid kes on keskmiselt rahul õpetajate ja kooliga. Kolmandiku jagu on neid lapsi, kelle puhul on head suhted just kaasõpilastega, ent kooli ja õpetajatega ei olda rahul. Õnneks moodustavad kõige suurema osa – 56% - aga õpilased, kes on rahul kõigi kolme aspektiga.

Need näitajad on aga olulised, sest kõrvutades õpilaste gruppe muude küsimustega näitasid tulemused, et kaasõpilastega mitteläbisaavad õpilased olid kõige sagemini kogenud kiusamist. Ka olid nende õppetulemused pigem keskmisest madalamad, ent samal ajal oli nende puhul kõik korras hoolsuse ja koolis kohalkäimisega.

Koolist puudumise ja madalate õpitulemustega torkasid silma seevastu just need õpilased, kes kooli ja õpetajatega rahul ei ole. Ootuspäraselt ilmnes aga positiivne seos suurima rahuoluga õpilaste hulgas, sest neil on kõrgemad hinded, nad puuduvad vähem, nad on hoolsamad ja vähem kokku puutunud kiusamisega.

Seega võib selgelt väita, et õpilaste rahulolu on oluline näitaja, millega tuleb tegeleda ja mida analüüsida. Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo sõnul näitavad andmed, et teatud koolides on rahulolevaid lapsi palju rohkem ja teistes jällegi vähem. Seda, mida edukad koolid hästi teevad, ja kuivõrd need koolid omavahel sarnanevad Hollo veel öelda ei osanud, sest seda veel analüüsida jõutud ei ole. Küll aga plaanitakse need analüüsid ministeeriumis teha ning tulevikus saavad koole puudutavad andmed ka avalikuks ja küsitluste tulemusi saab võrrelda koolikaupa. „See on oluline info nii lapsevanematele kui ka koolijuhtidele, sest seni oleme koole saanud võrrelda vaid riigieksamite näitajate põhjal,“ ütles ta. Siiski kutsusid nii Hollo kui ka ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk inimesi üles tulemusi hoolikalt vaatama, sest väikeste koolide puhul võivad statistikat mõjutada isegi paari last puudutavad muutused.

Lisaks rahulolule küsiti lastelt aga ka eksamitega seotud küsimusi. Positiivsena tõi Hollo välja selle, et ehkki matemaatikal on keerulise õppeaine maine, märkis ligikaudu pool kõigist vastanutest, et neile tegelikult meeldib matemaatikaga tegeleda. Samuti pidasid noored seda oluliseks.

Murettekitav tendents on aga see, et iga kolmas gümnaasiumiõpilane on riigieksamiks kasutanud eraõpetajat või makstud lisatunde. „Me ei tea veel, kas siin on põhjus õpilaste ebapiisavas ettevalmistuses või mängib rolli pigem see, et vanemad ja õpilased peavad seda eksamit väga oluliseks, kasvõi kooli sissesaamise puhul. Aga see on kindlasti teema, mida uurida,“ ütles ta.

Eesti keelt teise keelena õppivate laste puhul ilmnes aga selge vahe põhikooli ja gümnaasiumi õppurite vahel. Kui esimeste seas pidas eesti keelt tulevikus vajalikuks vaid 50% lõpetajatest, siis keskkooli lõpus oli see osakaal juba 78%. Valgu sõnul tuleb siin arvestada, et esiteks on põhikoolilõpetajate seas ea tõttu alati trotsi rohkem, teisalt on tõenäoline, et teatav osa õpilastest plaanib välismaale õppima/elama minna, mistõttu ei näegi nad eesti keele õppimise vajalikkust. Samuti plaanib osa põhikoolilõpetajatest edasi õppida ida-Virumaa kutsekoolides, kus eesti keele rääkimise praktiline vajadus ongi väiksem.