Kolm isikut, kellele valitsus otsustas kodakondsuse anda, olid toime pannud karistatavaid tegusid, kuid nende karistus on kustunud. Võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut tegi siseminister ettepaneku anda neile kodakondsus.

Ühe isiku viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle üheksa aasta ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud neli aastat. Teine polnud viimase viie ja poole aasta jooksul ühtegi õigusrikkumist toime pannud. Kolmanda isiku viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 16 aasta ja viimase väärteo toimepanemisest viis aastat.

Neljandale kurjategijale keelduti kodakondsuse andmisest. Teda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kuuel korral väärtegude eest. Siseminister tegi ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuigi tema karistus kuritegude eest on küll kustunud, kuid sellest on möödunud liiga vähe aega.

"Üldjuhul kriminaalkorras karistatud isikutele kodakondsust ei anta," kommenteeris siseministeeriumi pressiesindaja otsuseid.

"Samas on kodakondsuse seaduse § 21 lõikes 11 ette nähtud erandi tegemise võimalus. Selle kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Seega on tegemist kaalutlusotsusega, mille puhul iga isiku puhul eraldi otsuse langetamisel arvestatakse tema toimepandud tegusid ja nende asjaolusid ning isiku praegust käitumist ja tema isikut," selgitas ta.

Milliseid kuritegusid need inimesed sooritanud on ja kas nad praegu on kodakondsuseta või on neil mõne teise riigi kodakondsus, ministeerium ei avalda, kinnitades, et tegu on (delikaatsete) isikuandmetega. Seaduse poolest need andmed siiski delikaatsete isikuandmete sekka ei kuulu.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on delikaatsed isikuandmed:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
6) andmed seksuaalelu kohta;
7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.