Andrus Ansip: me ei ole olnud väga edukad terrorismi ennetamises
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund" terrorismist, Schengenist, sõjapõgenikest, samuti Euroopa ühtsest digitaalsest turust ja Estonian Airi saatusest.
Endine peaminister Andrus Ansip ütles, et praegune olukord seoses terrorirünnakutega on väga keeruline, sest ei rünnata ainult Prantsusmaad, Pariisi, vaid ka meie eluviisi ja euroopalikke väärtusi ning püütakse eurooplasi hirmutada. "Loomulikult peame oma sammudega vastama neile rünnakutele," lausus Ansip.
Euroopa Komisjon on Pariisi terrorirünnakuid juba arutanud. "Me oleme juba alustanud lennureisijate isikuandmete edastuse süsteemi loomisega, peame selle süsteemi loomisega võimalikult kiiresti lõpule jõudma," selgitas Ansip, kuid lisas samas, et rääkida tuleks ka Euroopa Liidu sisestest lennureisidest, sest EL-is võib resideeruda kuni 5000 võõrvõitlejat, kelle liikumist tuleks põhjalikult jälgida ja nende kohta Euroopa Liidus infot vahetada. Ansip sõnas, et kuigi palju räägitakse, et Schengeni süsteem ohus, siis tema hinnangul on Schengeni infovahetussüsteem just praegu eriti kasulik ja vajalikum kui varasematel aegadel.
Teiseks on üks eesmärke terrorismi finantseerimise vastase võitluse tugevdamine, samuti kavatsetakse karmistada tulirelvadega kauplemise reegleid. "Paraku tuleb öelda, et veel viimase ajani võis Euroopas tulirelva soetada ostes erinevaid osi, millest sai relva kokku panna, ka e-kaubanduse vahendusel," sõnas Ansip.
Üks eesmärkides on Ansipi kinnitusel ka Euroopa välispiiride tugevdamine, mis on eesmärgiks olnud juba pikka aega. Ka ühise piirivalve loomise ideed tuleks Euroopas Ansipi hinnangul tõsiselt kaaluda, sest pelgalt tegevuste koordineerimine erinevate riikide piirivalvete vahel ei ole väga edukas olnud.
"Internetti, minu haldusala puudutavast: peaksime tõsisemalt tegelema terroristlike materjalide eemaldamisega internetist. Piir sõnavabaduse ja terroristlike materjalide vahel ei ole väga selge, must-valge, need lahendused saavad olema delikaatsed," lausus Ansip. "Kui meil oleks üleliigne miljard, siis parema meelega investeeriks selle kas või meie filmidesse kui massilist jälitamist võimaldavatesse lahendustesse."
Ansipi sõnul on võitlus terrorismiga muutunud aastatega aina aktuaalsemaks. Ta märkis, et oma inimesi tuleb kaitsta, kuid seda tehes ei tohi ära unustada euroopalikke väärtusi ja Euroopa Liidu liikmesriikide inimeste põhiõigusi ning kaitse ei tohi olla vastuolus inimõigustega.
"Ma julgen kohe eos purustada arvamuse, et USA-s USA kodanikke massiliselt jälgitakse, kindlasti mitte. Inimeste põhiõigused on aukohal nii USA-s kui ka Euroopas," kinnitas Ansip, kelle sõnul ei tohi andmete vaba liikumine ja privaatsus olla vastuolus, kuivõrd usaldus on kõige alus.
Rändlustasud kaovad 2017. aasta 5. juunil
Kuidas rändlustasude kaotamine mõjutab meie sissetulekuid ja väljaminekuid? "Mobiilne tehnoloogia on kättesaadav ja kasutatav ka meie ettevõtjate jaoks märksa madalamate barjääridega, nii et küllap see mõjutab ka meie sissetulekuid, aga eelkõige mõjutab see meie tarbijaid, meie kodanikke," sõnas Ansip. Tema kinnitusel on rändlustasusid juba mitmel korral vähendatud ja need on praegu 80 protsenti väiksemad, kui aastal 2008.
Ansip avaldas veendumust, et kui rändlustasud kaovad, siis hakkavad inimesed koduriigist väljaspool viibides veelgi enam mobiilseid teenuseid kasutama ja teenusepakkujate kasumid suurenevad veelgi, kuna paljud reisile läinud tahaksid kodustega rohkem suhelda. Ansip lisas, et Ameerikas inimesed enam ei mäleta rändlustasusid, aga Euroopa Liidus on terve põlvkond üles kasvanud, kes teab, kui ohtlik on mobiilseid sidevahendeid välisriigis kasutada. "See ei pea nii jääma ja seetõttu 30. aprillist järgmisel aastal rändlustasud vähenevad veel kord umbes neli korda ja rändlustasud Euroopa Liidus kaovad täielikult 5. juunist 2017."
E-teenuste arendamisest Euroopa Liidus rääkides ütles Ansip, et igast Euroopa Liidu liikmesriigist võib leida väga huvitavaid ja kasulikke internetipõhiseid e-lahendusi, mis aga üle piiri pole kasutatavad. Näiteks oma e-retsepti süsteem on kasutusel nii Eestis, Rootsis kui ka Kreekas, kuid need on erinevad, standardiseerimata ja vastastikku üksteise digiretsepte ei aktsepteerita.
"Oleme mitmeid olulisi otsuseid juba vastu võtnud, näiteks vastastikuste digitaalsete identiteetide tunnustamise otsus on jõustunud, kuid selle täieliku rakendamiseni läheb veel üksjagu palju aega. Digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on ühtse digitaalse turu tekitamine," rääkis Ansip ja lisas, et ühtse digitaalse turu puudumise hind EL-ile on Euroopa Parlamendi arvutuste järgi 415 miljardit eurot ja see summa aastatega kasvab. "Meil seda raha ei ole."
Riigiti on digilahendused Ansipi sõnul küllaltki erinevad. Näiteks e-hangete süsteem on väga levinud Portugalis ja veel mõnes riigis, aga meil on see küllaltki kesiselt levinud. Taanis aktsepteeritav e-arvete süsteem juurdub samuti meil väga visalt. Kõigist EL-i riikidest võib leida unikaalseid digisüsteeme, kuid fragmenteeritus jätab nad kitsasse kasutusalasse. Ansip lisas, et ühtsete digitaalsete süsteemidega saaks kokku hoida väga suuri summasid, kuid paraku pole ükski ühtse digitaalse turu eesmärkidest kergesti saavutatav, kas või seetõttu, et ei taheta ärimudeleid muuta või on (varjatud) huvide tõttu.
Kui Schengeni välispiir ei pea, siis kuidas seda olukorda lahendada?
"Peame enam panustama EL-i välispiiride kaitsesse. Üks ettepanekutest puudutab Euroopa Liidu ühist piirivalvet. Näeme, et surve eri riikide piiridele võib kasvada väga kiiresti ja see on liikmesriigiti väga erinev. Ühel liikmesriigil on väga raske või võimatu reageerida sellele survele üksi, on vaja abi teistelt liikmesriikidelt," selgitas Ansip, kes nentis, et looduskatastroofide puhuks on liikmesriikidel valmidus praktiliselt tundidega välja saata abimeeskonnad, kuid sõjapõgenike puhul pole head ja töötavat mehhanismi, mis võimaldaks kiire asüülipakkumise ja mis hoiaks ära ebaseadusliku sisenemise Euroopa Liitu.
Ansip rõhutas, et võitlust terrorismiga ei saa taandada ainult tõhusamale piirikontrollile, vaid see on kompleksem küsimus ja tegeleda tuleb kõigi aspektidega. Näiteks poleks tihedam piirikontroll suutnud ära hoida Norra massimõrvari Anders Breiviku rünnakut Utoya saarel. Samuti rõhutas Ansip, et ei piisa sellest, et igal riigil on teadmised oma riigi kohta, vaid vaja on ühtset tegutsemist ja süsteemi, nagu Schengeni infosüsteem, mis võimaldab informatsiooni vahetust ja see omakorda kuritegude ärahoidmist. Seda on vaja arendada.
"Digivaldkonnas jällekord pole ükski liikmesriik üksi võimeline tagama küberturvalisust, seda saab teha ainult koostöös. Meil on vaja ühiseid lahendusi. 2007. aastal Eestit tabasid küberrünnakud, suutsime tänu mitteametlikule koostööle ära lõigata rünnakute enamuse, enne kui need ületasid riigi piire. Lahendus saab olla koostöös, informatsiooni jagamises, ja peame pingutama selle nimelt, et ühiseid lahendusi oleks erinevates eluvaldkondades rohkem."
Millist koostööd teha ISIS-ega võitlemisel?
Ansip märkis, et alati on vajalik teha tihedamat koostööd. "Kas või viimased terrorirünnakud Pariisis kinnitavad, et me ei ole olnud väga edukad terrorismi ennetamises," lausus Ansip. Ta märkis, et turvalisuse tagamiseks on alati võimalik teha rohkem ja rünnakute korral tahaksime reageerida kiiresti ja otsustavalt, kuid sellistes situatsioonides on alati oht üle reageerida. Nii ei tohi unustada, et regulatsioone võetakse vastu eelkõige selleks, et kaitsta inimeste vabadust ja inimesi ning julgeolekut tagades tuleb õigusi ja põhivabadusi austada.
Kuigi Venemaad on taas näha aruteludes laua taga, siis pole läänemaailma väärtused muutunud. "See, et meil on aeg-ajalt ühised probleemid ka nendega, kellega me väga paljus väärtusi ei jaga, see on nii olnud ja saab ka tulevikus olema. Kui on ühised probleemid, siis tuleb leida ka ühiseid lahendusi," sõnas Ansip.
Pärast terrorirünnakuid on mitme riigi valmisolek pagulasi vastu võtta veelgi vähenenud, kuid Ansipi kinnitusel on jaotusvõtmetel olnud oma positiivne mõju. "Liikmesriikides on tekkinud väga kuum debatt pagulasteemal, väga paljud on hakanud üldse mõtlema neil teemadel, pole enam olnud võimalik pead liiva sisse peita ja öelda, et see pole meie mure. Paraku on sellel ka negatiivsed kaasnähud, tekkinud on rohkem võõrviha, ja tekkinud on ka inimesed, kes on hakanud siiralt muret tundma. Kuid ülereageerimine pole ka kindlasti kohane," nentis Ansip.
EKRE soovile korraldada sõjapõgenike vastuvõtmise teemal referendum viidates ütles Ansip, et paraku polegi palju neid, kes siia tulla soovivad, kuna enamik tahab minna Saksamaale või Rootsi. "Eesti ei ole selline riik, kuhu põgenikud, isegi kui nende elu on ohus, kipuksid," lausus Ansip. "Hirmud on kohati täiesti ebaproportsionaalsed ja vastutustundetu on selliseid hirme kütta."
Raha põles Estonian Airis ära
Rahvusliku lennufirma Estonian Air saatusest rääkides selgitas Ansip, et abi on antud sadakond miljonit ja vara on 5-10 miljoni euro väärtuses, samuti on teada, et reisijate kojutoomine maksab Eestile veel 6,5 miljonit eurot. "Tuleb ju tunnistada, et see raha, mis Estonian Airle anti, on otsa saanud. Minu meelest pööratakse liialt palju tähelepanu Euroopa Komisjoni otsusele kui fataalsele otsusele, ega küsita, mis ilma selle otsuseta oleks saanud."
"Kui me omal ajal, mina peaministrina, riigiabi andsime, siis andsime seda usus, et selle investeeringu, selle laenu toel on võimalik Estonian Air kasumlikuks muuta. Meie eesmärk oli ka võita aega, sest siis, kui probleemid tekkisid, oli Estonian Airi turuosa Tallinna lennuvälja reisijate käibest 40 protsenti ja lennureiside kohene katkestamine oleks toonud kaasa ennenägematu kaose," meenutas Ansip, kelle sõnul oleks kriisiolukorras ainuüksi telefonidele vastama vaja olnud 160-170 inimest. "Selliseks kaoseks ei olnud ei mina ega valitsus kindlasti valmis. See aitas võita aega, kuid Estonian Air ei suutnud kasutada seda aega selleks, et muutuda jätkusuutlikuks ja kasumit tootvaks ettevõtteks."
Ansip märkis, et ettevõttesse investeeriti umbes sada miljonit eurot, 200 võlausaldajat on endiselt oma raha ootamas ja tagasi on ettevõte valmis maksma 5-10 miljonit, kui ettevõte täielikult likvideeritakse, ja riik peab maksma täiendavad 6,5 miljonit, et reisijad koju tuua. "Võib öelda, et raha sai otsa, raha põles ära Estonian Airis," sõnas Ansip.
"Ega see ettevõtte juhtimine ilmselt kõige parem ei olnud, kui viimase lennu teinud piloot ja pardameeskond said alles lennujaamas teada, et nende lend on viimane. Ettevõtet oleks pidanud päästma kõik - nii ettevõtte juhtkond kui ka töötajad. Töötajad oleks pidanud olema paremini informeeritud sellest, mis Estonian Airis toimub, kuid tundub, et töötajad ei teadnud, millises seisukorras ettevõte tegelikult on," sõnas Ansip.
"Kui ettevõte oleks kasumisse jõudnud, siis oleks võinud veel pikka aega vaielda selle üle, kas anti ühekordset abi, mis maksti välja mitmel korral, või oli tegemist mitme erineva abi juhtumiga," kommenteeris Ansip, kelle kinnitusel ei jõudnud Estonian Air viimase kuue aasta jooksul aasta lõpuks kordagi kasumisse, vaid jäi keskmiselt aastas 10 miljonit miinusesse.
Ansipi sõnul on ta veendunud, et EL-is tuleks ka lennureegleid muuta, kuna EL-i äärealadel ei ole suudetud probleeme lahendada. Tallinnas baseeruva firma omamise mõju majandusele on väga oluline, Estonian Airi mõju majandusele on hinnatud 100 miljonile eurole aastas.
