1. Vladimir Putin ei saa enam hoida Balti riike väljaspool NATO-t ja Euroopa Liitu

Balti riigid on jõudnud klubisse enne, kui Venemaal oli võimalik nad peatada. Mõned eksperdid on väitnud, et üks peamisi põhjuseid, miks Venemaa provotseeris konflikti 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas, oli põhimõtteliselt vetostada nende riikide NATO liikmeks saamine, sest NATO ei ava tõenäoliselt uksi uutele liikmetele, kellel on territoriaalvaidlusi, kirjutab Person, kelle sõnul on sissetung naaberriikidesse hea strateegia nende NATO-st ja Euroopa Liidust eemalhoidmiseks, aga see ei ole enam nii kasulik, kui nad on juba liikmed, sest see garanteeriks katastroofilise sõja Venemaa ja NATO vahel.

2. Venemaa ei saa Balti riikide poliitikas kunagi sõnaõigust

Person on varem kirjutanud, et Putini strateegiline eesmärk Ukrainas oli panna Kiievis võimule valitsus, mis annaks Moskvale sõnaõiguse Ukraina välis- ja sisepoliitika kujundamise üle. Seda ei saa Personi sõnul Balti riikides juhtuda, sest ajalooline vastasseis on liiga tugev. Personi uuring Balti riikide rahvusliku identiteedi kohta näitab, et Nõukogude okupatsioon Teise maailmasõja ajal jääb rahvusliku mälu ja identiteedi jaoks keskseks. Venemaad nähakse imperialistliku „teisena“, mille vastandina Balti riigid end defineerivad, ega lubaks kunagi sekkuda oma sisepoliitikasse.

3. Balti riikidel ei ole sama sümboolset tähendust kui Ukrainal ja Krimmil

Ukrainal on Venemaa jaoks sügav sümboolne tähendus, mõlemad peavad Kiievi Venemaad idaslaavi tsivilisatsiooni hälliks. See ajalooline side on muutnud Ukraina iseseisvuse Venemaa jaoks raskesti allaneelatavaks, kirjutab Person. Krimm oli aga vaid Nikita Hruštšovi „kingitus“ 1954. aastal, mida paljud venelased on pidanud ebaseaduslikuks. Balti riigid on Personi hinnangul teine teema. Tsaarid hoidsid neist Personi sõnul käed eemal ja lubasid tugevatel rahvuslikel identiteetidel õitseda. Lisaks sellele olid Balti riigid maailmasõdade vahel iseseisvad. Kui Nõukogude Liit nad 1940. aastal uuesti jõuga annekteeris, pidasid Balti riikide kodanikud seda ebaseaduslikuks võõrriigi okupatsiooniks ja jätkasid vastupanu järgmised 51 aastat, kirjutab Person. Venemaa ja venelased on pikka aega tunnistanud, et Balti riigid on kultuuriliselt ja ajalooliselt Venemaast erinevad, selgub Personi uuringutest ja intervjuudest Venemaal ja Lätis.

4. Venemaa ligipääs Kaliningradile pole ohus. Seni

Balti või lääne valitsused ei ole Personi sõnul kunagi teinud tõsiseid katseid blokeerida Venemaa ligipääsu Kaliningradi oblastile, erinevalt Ukrainast, kus Sevastopolit on peetud kauplemisobjektiks. Raudtee-, maantee- ja muude ühenduste läbilõikamine Kaliningradiga kutsuks peaaegu kindlasti esile Venemaa sõjalise reageeringu ja garanteeriks ohtliku eskaleerumise potentsiaalselt tuumarelva kasutamisega. Seega keegi isegi ei proovi. Personi hinnangul on sõda Kaliningradi pärast ebatõenäoline, kuni Leedu võimaldab venelastele sinna ligipääsu.

5. Balti venelased ei ole Krimmi, Donbassi ega Venemaa venelased

Person kirjutas hiljuti Moscow Timesis, et Balti venelased ei ole Vene hübriidsõjale eriti allutatavad. Kuigi nad on paljude asjade üle rahulolematud, ei ole see rahulolematus väljendunud separatismina. Balti venelaste noorem põlvkond peab end üha rohkem eurooplasteks ja naudib Euroopa Liidus elamise hüvesid. Kuigi Balti venelastel on jätkuvalt Venemaaga lähedane kultuuriline side, on Venemaa poliitiline ja majanduslik külgetõmme palju väiksem. Personi sõnul ei ole Venemaa strateegiad separatismi õhutamiseks Balti riikides seni vilja kandnud.

6. Vene hübriidrünnak ei jääks kaua saladuseks

Isegi kui Putin valiks viie ülaltoodud põhjuse eiramise, nõuaks hübriidstrateegia lõpuks konventsionaalsete Vene vägede kasutamist, kirjutab Person. Varem või hiljem oleks maailmal selged tõendid, et „rohelised mehikesed“ tunnusteta vormiriietuses on pärit Venemaa relvajõududest, mis oleks otsene sõjaline agressioon NATO vastu. Võttes arvesse, et Balti riikides on USA ja NATO jõude, avastataks Venemaa sõjaline sissetung ilmselt veelgi kiiremini. Võitlust NATO vastu ei saa Putin Personi hinnangul endale lubada. Kui ta on selline oskuslik strateeg, nagu paljud väidavad, mõistab ta NATO-ga sõja provotseerimise uskumatut hinda, kirjutab Person.

Personi sõnul oleks Vene agressioon Balti riikide vastu Moskva jaoks kahtlemata pikas perspektiivis strateegiline katastroof. Lühema ja keskmise ajaperioodi vältel jätkab aga Moskva kindlasti probleemide tekitamist Balti riikidele ja nende NATO liitlastele, kasutades propagandat ja provokatiivseid sõjaväeõppusi, et kõik oleksid tasakaalust väljas. Seda tegevust, kuigi see on murettekitav, ei tohiks aga Personi arvates segi ajada Venemaa sissetungi algfaasiga.