Rünne sõnul on inimõiguste keskusel väga raske hinnata, kas politsei lahendas Harku kinnipidamiskeskuses toimunud intsidendi adekvaatselt, sest neil pole selle kohta lihtsalt piisavalt palju infot.

"Teame vaid seda, mida meedia on vahendanud. Kuivõrd põhjendatud oli erivahendite kasutamine kinnises ruumis, kus viibis ka konfliktis mitte osalenud inimesi, peab otsustama PPA," leiab Rünne.

Samas tõdes aga Rünne, et väljasaatmiskeskuses tekitab pingeid kehv kommunikatsioon.

"Seal viibivate inimeste isikuvabadust on oluliselt piiratud ja nad ei tea, kui kaua nende kinnipidamine kestab. Praktika näitab, et kui varjupaigataotlejaid ei panda kinnipidamisasutustesse, siis nad suudavad paremini toime tulla negatiivse otsusega, kuna sel juhul nad usuvad, et nad on läbi käinud ausa ja läbipaistva protsessi, nad on saanud infot ja on teadlikud kõikidest võimalustest, kuidas riiki legaalselt jääda," leiab Rünne.

"Kinnipidamisasutuses oleval inimesel kindlasti neid võimalusi pole ning lähtuvalt sellest reageerivad nad ka raskemini negatiivsetele otsustele. Ka seekordne intsident sai väidetavalt alguse ühe inimese kinnipidamise aja pikendamisest. Loomulikult on seal viibijad pidevas stressiseisundis. Nende hulgas näiteks ka lastega emad. Tegemist pole tihti ohtlike kurjategijatega, vaid näiteks vales kohas piiri ületanud või siit Soome ja Rootsi jõuda soovivate inimestega. Jõu ja sunni asemel vajavad Harkus kinni peetavad inimesed tõlke ja nõustajaid, kes aitaksid neil oma olukorda mõista ja edasisi samme planeerida," lisas Rünne.

Harku kinnipidamiskeskuses korraldasid kinnipeetavad teisipäeva õhtul protestimeeleavalduse, millele politsei reageeris tugevdatud jõudude kohalesaatmisega. Korra taastamiseks kasutasid politseinikud sundi - erivahendeid ja kummikuule ning toimetasid kinnipeetavad nende tubadesse.

Harku välismaalaste kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts ütles Delfile antud intervjuus, et eile keskuses toimunud protest ja sellest eskaleerunud olukord oli tema 12-aastase praktika vältel kõige markantsem. Intsident ise sai aga alguse Kongo päritolu 25-aastasest illegaalist, kes ei soovinud tema suhtes tehtud kohtumäärust vastu võtta.