President Ilves pagulaskriisist: me ehitame ise just neid müüre, mille mahalõhkumiseks nii palju vaeva nägime
Ilves kirjutab, et enneolematu ja ajalooline konsensus vastuseks rahvusvahelise õiguse rängale rikkumisele Krimmi Anschluss’ile näitab, et Euroopa suudab koostööd teha, kui vaja. Venemaa-vastased täpsed, isegi kirurgilised sanktsioonid on Ilvese sõnul edukad olnud.
Konfliktid naabruses mõjutavad Ilvese sõnul otseselt meie ühiskondi ja poliitikat. Konfliktid Süürias ja Liibüas on tekitanud doominoefekti: konflikt, põgenikud, vägivalla eest põgenevate inimeste massiline liikumine ja Euroopasse tulemine. Ilves kardab, et see muudab Euroopa demokraatiate maastikku.
„Me oleme tunnistajaks paremäärmuslike ja vasakäärmuslike poliitiliste liikumiste kasvavale toetusele, mida õhutavad sageli sisserändajatevastased ja rassistlikud tunded. Lühinägelik populistlik poliitika, mis kasutab ära tavaliste inimeste hirmud, viib meid, ma kardan, tagasi 1930. aastatesse. Meie paljukiidetud tolerantsus on hajumas, selle asendab liiga tihti tänavakakleja irve. Poliitikud kasutavad keelt, mis mõni aasta tagasi esines ainult anonüümsetes kommentaarides internetis,“ kirjutab Ilves.
Euroopa Liidus on migratsioonikriis Ilvese sõnul taaselustanud vanad stereotüübid, mille järgi on Ida-Euroopa kinni jäänud tagurlusse ja võõravihasse. Sellest stereotüübist ülesaamiseks on paljud meist palju vaeva näinud ning Ilves teab enese sõnul, kui palju vaeva nõudis tee Euroopa Liitu ja NATO-sse.
Ilves kirjutab, et oleme sattunud valulikkesse aruteludesse, milles väljendatud väärtused põrkavad kokku meie traagilise ajaloolise kogemuse ja demograafiaga. Nendes tingimustes on hirm Ilvese hinnangul mõistetav – tihti on see pärit kogemuste või kokkupuudete puudumisest teiste religioonide ja kultuuridega. Ses suhtes on idaeurooplased oma lääne naabritest erinevad ning see erinevus nõuab suurt tähelepanu hoolikat arvestamist mitte ainult meedialt, vaid ka Brüsseli läbirääkimistelaua taga istujatelt.
„Me ühinesime NATO ja Euroopa Liiduga üle kümne aasta tagasi ning oleme nüüd täisväärtuslikud partnerid Euroopa tuleviku otsustamisel. Me oleme ka solidaarsuse Stammkunde’d – püsikliendid – ning oleme saanud kasu piiriülesest koostööst enam kui ühel viisil: õhuturve, „piirideta“ reisimine Euroopa Liidu sees, karjäärivõimalused üle Euroopa, rääkimata tervest põlvkonnast meie noortest, kes on saanud kasu stipendiumitest, et õppida välismaal,“ kirjutab Ilves. „Migratsioonikriis on esimene kord, pärast liitumist, kui Euroopa Liit ootab märkimisväärset panust meie poolt. Me peame tegutsema vastutustundlikult, on meie kõigi huvides nii teha, ning ühise eesmärgi teenimine.“
Ilvese sõnul ei ole siis ime, kui pärast kogu Euroopa Liidult saadud vabadusi ja jõukust näeme me vanade stereotüüpide naasmist, kui keeldume teisi raskustes olijaid aitamast. Me räägime müüride ehitamisest, et põgenikke eemal hoida, saamata aru, et ehitame just neid müüre, mille mahalõhkumiseks nii palju vaeva nägime.
„Winston Churchill ütles 1946. aastal Euroopa integratsiooni poolt sõna võttes: „Väikesed rahvad loevad sama palju kui suured ning pälvivad austust panuse järgi ühisesse üritusse.“ Pälvigem siis oma austus,“ kutsub Ilves üles.
