Puusaag kinnitas, et tahaks tööandjana oma töötajate tervise jaoks veel rohkem ära teha, kuid riik ei toeta seda. Tööandja saab head teha oma töötajatele. Riik võiks teha head ka tööandjatele.

Jaan Puusaagi kinnitusel mõtlevad temaga sarnaselt väga paljud ettevõtjad. „Rahvastiku tervise arengukavas on tööandja roll täiesti olematu,” märkis Jaan Puusaag. „Olukorras, kus meil on tööjõu puudus, on iga tööandja paindlik ja valmis lisama töötajale motivatsioonipaketti uusi motivaatoreid. Kahjuks riik seda ei toeta, kuid see oleks vajalik selleks, et töötaja ise alati ei kulutaks seda sama raha oma tervisele.”

„Mida tööandja saaks teha?” küsis Jaan Puusaag. „Sporti toetada, stressi juhtida, tervisekontroll sagedamini kui kord 2 aasta jooksul, profülaktilised uuringud, tervislike eluviiside propageerimine.
„Hea maks on selline maks, mille suuna ja suuruse saab ise määrata,” märkis kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. „Neid klaasmunasid ja annetuskaste võiks rohkem olla, et juba lapsed harjuks ära, et kui minna kirikusse, peab midagi panema korjanduskarpi, sama raamatukogus, et kellel on natuke rohkem, annaks neile, kellel on vähem.”

„Kus kohas oleme oma Eesti kommetega, kui need on üldse jõudnud tekkida, millises suunas võiksime edasi minna?” küsis Karl Martin Sinijärv. „Heategevus on hea võimalus saavutada meeldiv tasakaal isikliku initsiatiivi ja riikliku turvatunde vahepeal. Samas on see nagu noateral käimine – võib juhtuda, et ei saa kumbagi. Mis kasu sellest ikka on? Tegelikult võib kasu olla väga suur. Ei maksa ühtegi heategevuslikku akti tegemata, kui vähegi võimalus on. Lisaks sellele, et see on hea ja mõnus, on see ka pagana põnev.”