Amet: ravikanepit kui sorti ei ole olemas, meditsiinis kasutatakse hoopis kannabinoide
Esmalt selgitan, et ei maksa inimesi eksitada terminiga "ravikanep". Kanep on taim, millel on erinevaid liike (nt harilik kanep, india kanep) ja hulk kasutusalasid alates köie tegemisest ja toiduvalmistamisest mõnuainena suitsetamiseni (kuivatatud lehtede, varte ja õispeade peenestatud segu on tuntud marihuaanana).
Ravikanepit kui liiki ega sorti ei ole olemas. Küll aga on kanepist leitud üle 400 farmakoloogiliselt aktiivse ühendi, nende hulgas on umbes 60 kannabinoidi (nt delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC ja kannabidiool ehk CBD).
Kanepis sisalduva farmakoloogiliselt aktiivse ühendi THC toimet on enam uuritud valu (eriti neuropaatilise valu), samuti iivelduse ja oksendamise ravis ning söögiisu soodustajana. Mõõdukat lihaseid lõõgastavat toimet on nähtud muule ravile allumatu spastilisuse korral hulgiskleroosiga patsientidel. Kannabinoididel on ka ärevusevastane efekt. Need toimed on mõõdukad ning enamasti on olemas tõhusamad ravimid.
Kanepi meditsiinilist kasutamist on uuritud eelkõige vähivastase kemoteraapia põhjustatud iivelduse ja oksendamise ning aidsist põhjustatud kurtumuse (äärmusliku kurnatuse ja kõhnumise) puhul.
Küsitavus tooraine kvaliteedis
Kanepi suitsetamisest tulenevatest probleemidest võib peamisena välja tuua selle, et tooraine kvaliteet ei ole teada, eelkõige võib sigaret sisaldada pestitsiide ja seenespoore, kanepist on leitud ligi 400 farmakoloogiliselt aktiivset ainet, segu kannabinoidne koostis ei ole teada ja erinevate kannabinoidide kogus kaaluühikus varieerub kuni 20-kordses ulatuses, organismi jõudev kannabinoidide hulk sõltub suuresti suitsetamistehnikast. Seetõttu on kanepi või selle osiste kasutamine ravis väga keeruline – saadav kannabinoidide annus (ja seetõttu ka riskid) on kontrollimatud ning kasu võrdlemine tekitatava kahjuga on keerukas.
Erinevalt kanepist on ravimite (sh kannabinoide sisaldavate ravimite) turule lubamise eelduseks, et ravimist saadav kasu ületab võimalikud riskid ja see peab olema teadusuuringutega tõestatud. Samuti on teada nt toimeaine kogus ravimis, minimaalne toimiv ja maksimaalne ohutu annus ning annustamise sagedus. Kirjeldatud on võimalikud kõrvaltoimed ja koostoimed teiste ravimitega.
Näiteks: tetrahüdrokannabinooli ja kannabidiooli sisaldav ravim on mõnedes riikides saanud müügiloa mõõduka kuni raske spastilisuse sümptomite leevendamiseks hulgiskleroosiga (sclerosis multiplex) patsientidel, kui sümptomid ei ole allunud senisele ravile, mis tähendab, et ka kannabinoide sisaldav ravim ei ole nö esmavaliku ravim.
Reaktsioonikiiruse vähenemine, meeleoluhäired
Lisaks mainitud riskidele - tooraine kvaliteet, seenespoorid, pestitsiidid, kontrollimatu kannabinoidide annus – on kanepi suitsetamisega seotud riskid (nagu ka tubaka suitsetamisel) seotud kopsukahjustuse ja mõnede kasvajate tekkega. Kanepisuitsetamise negatiivseid toimeid mõnuainena kasutades on põhjalikult uuritud, meditsiinilise kasutamise omi vähem – võimalik, et need erinevad, sest meditsiiniline kasutamine tuleb sagedamini kõneks eakamate ja kaasuvate haigustega inimeste puhul, samuti immuunsüsteemi funktsiooni tugeva häire foonil (nt vähivastast ravi saavad või aidsiga patsiendid). Riskidest tuleb eelkõige arvestada psühhomotoorsete efektide (nt tähelepanu ja reaktsioonikiiruse vähenemine, koordinatsiooni halvenemine), desorientatsiooni, mäluhäirete ning psühhoosi tekkega eelsoodumusega isikutel. Kuigi THC üheks loodetud toimeks on ärevuse vähenemine, võib ärevus mõnel patsiendil hoopis suureneda või tekkida ängistus ja meeleoluhäire.
Kannabinoide sisaldavad ravimid ja riskid - kuigi nende kõrvaltoimed on ligilähedased marihuaanale, ei kahjusta suukaudne manustamine kopse ning ärevuse ja meeleoluhäirete tõenäosus võib olla väiksem. Võrreldes marihuaanasuitsetamisega samade seisundite korral on ravimite eeliseks suukaudne manustamine, toimeaine teadaolev kogus ja sellest lähtuv täpse annustamise võimalus, toime aeglasem algus ja pikem kestus.
Eestis on kaks korda välja kirjutatud
Kanepi meditsiiniliseks kasutamiseks ei ole Ravimiamet taotlusi saanud, kuid kannabinoide sisaldavate ravimite kasutamiseks küll. Kuna ühelgi kannabinoide sisaldaval ravimil Eestis müügiluba ei ole, on nende riiki sisseveo eelduseks raviarsti taotlus ja sotsiaalministeeriumi erialakomisjoni kooskõlastus.
Seni on ravimiametile esitatud kaks taotlust (2014 ja 2015 aastal) kannabinoide sisaldava müügiloata ravimi kasutamiseks. Reaalselt on Eestis saanud kannabinoide sisaldavat ravimit (delta-9-tetrahüdrokannabinooli ja kannabidiooli kombinatsioon) üks patsient vähivalu leevendamiseks (teine taotlus võeti arsti poolt tagasi, sest puudus erialakomisjoni kooskõlastus).
Seega, kannabinoide sisaldavad ravimid ei ole Eesti patsientidele kättesaamatud, neid saab näidustuse olemasolul ja muu ravi ammendudes raviarsti taotlusel Eestisse tuua nagu teisigi meil müügiloata ravimeid.
