Kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Simmo Saar selgitas Delfile, et sõjalise operatsiooni piirkonnas planeeritakse lende vastavalt muutuvale vajadusele – näiteks võidakse puhkuselend edasi lükata haavatute transpordi või mõne muu pakilisema sündmuse tõttu.

„2014. aasta veebruari puhkuselennuks oli planeeritud Ühendkuningriigi õhuväele kuuluv Airbus A330-200 Voyager tüüpi lennuk, mis aga pidi tehnilise rikki tõttu maanduma Türgis. Kuigi turul võib olla piisavalt vabu vahendeid ja tellijal ka piisavalt raha, ei tähenda see, et ühepäevase etteteatamisega saavad tellitud lennukid lennata relvastatud konflikti piirkonda,“ nentis Saar.

„Samuti võtab aega lennu- ja maandumislubade saamine. Seega oleks kaitsevägi koos oma tsiviilpartneritega saanud asenduslennuki Camp Bastioni sõjaväebaasi saata 3 – 4 päevaga. Sama ajaga suutsid Ühendkuningriigi relvajõudude logistikud aga suunata Afganistani liinile Lockheed TriStar tüüpi lennuki, millega Eesti kaitseväelased koju said.“

Saar lisas, et täiendavat lisakulu alternatiivlendudeks kaitseväe eelarvesse planeeritud ei ole, kuid selle tarbeks on loodud missioonide reservfond, millest vajadusel kaetakse missioonidega seotud erakorralised kulud.

„Samuti on kaitseväel võimalik kasutada 45 lennutunni ulatuses SAC (Strategic Airlift Capability) raames soetatud C-17 tüüpi transpordilennukeid ning vastavalt ATARES-le (Air Transport & Air to air Refueling and other Exchange of Services) on meil võimalus ilma täiendavate lepingute või kohese makseta tellida lennutransporti meie liitlaspartneritelt,“ lisas pressijaoskonna nooremleitnant Simmo Saar.

„2014. aasta veebruaris ootas terve Eesti jalaväekompanii Afganistanist koju puhkusele saamist. Neli kuud kõrbes ja rida keerukaid operatsioone edukalt seljataga, tahtsid mehed koju, lähedaste juurde. Lennuk, mis meid koju pidi tooma, ütles üles ning kogu maailmas polnud sellele aendajat. Põhjus uskumatult proosaline - lennatakse teadupärast raha eest! Me istusime rohkem kui nädala teadmatuses. Mõtlesin juba siis ja neil mõtetel on paralleel tänaseski päevas,“ kirjutas eelmisel nädalal kaitseväe tegevteenistusest lahkunud Hannes Võrno laupäeval Facebookis.

„Riigikogu, kes andis Eesti sõdurile mandaadi selles sõjalises operatsioonis osalemiseks koosneb 101st saadikust. Nende ühe kuu poolest kuluhüvitisest loobumine oleks toona vajaliku summa kokku saanud,“ tõmbas Võrno paralleeli.