Narva linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste tunnistas Põhjarannikule, et volikogu koosolek toimub vene keeles.

“Võib-olla pole see seaduspärane, aga mis edasi saab?! Küsimus on selles, et ega mina ei saa muuta volikogu koosseisu. Üsna mõttetu oleks pidada istungit keeles, millest aru ei saada. Võiksin eesti keeles ette kanda, ja olen seda ka teinud, aga ma ei saa ju kedagi keelata vene keeles küsimusi esitamast. Kõik meie ametnikud oskavad eesti keelt, on võimelised kandma ette eesti keeles, on võimelised kõigile küsimustele eesti keeles vastama. Probleem on selles, et enamik volikoguliikmeid ei valda eesti keelt,” rääkis Tammiste.

Tammiste arvab, et probleem saab lahenduse, kui volikogu enamuse moodustavad need, kes praegu näiteks Narvas gümnaasiumi lõpetavad, sest nemad juba räägivad korralikku eesti keelt.

Narva volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Ants Kutti ütles Põhjarannikule, et tema alustab volikogus juttu riigikeeles, aga hiljem tavaliselt tõlgib oma jutu volikogu enamusele arusaadavasse keelde.


“Muidugi oleks hea, kui volikogus oleks rohkem riigikeelt kuulda. Arvestades aga Narva eripära, kus inimesed lihtsalt ei räägi eesti keelt, on praegu toimuv sundseis. Aga ega ma rõõmust lakke ei hüppa − mida rohkem inimesed keeli teavad, seda parem on,” arvas volikogu opositsiooni esindaja.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles Põhjarannikule, et piirilinna volikogu istungile saadetakse inspektor. “Kuna volikogutööd korraldab volikogu esimees, saame pöörduda tema poole ettepanekuga tagada eestikeelne töö. See peab õnnestuma, sest muud võimalust ei ole,” ütles Tomusk.

Peainspektor märkis, et kui riigikeelne asjaajamine on takistatud, on võimalik leida karistuse- või sunnirahaparagrahve, aga Narva puhul neist veel ei räägita.

Tomusk tunnistas, et olukord Narva volikogus tuli tema ametkonnale halva üllatusena ja viimase ajani arvati keeleinspektsioonis, et seal toimub töö n-ö kahes voorus, kus ametlik koosolek on eestikeelne.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid