Ühe plaani järgi paigutaks NATO Poolasse ja igasse Balti riiki pataljoni – umbes 800-1000 meest. Tagasihoidlikuma versiooni järgi oleks kogu regiooni kohta üks NATO pataljon, teatab Wall Street Journal.

Kui USA ja teised liitlased toetavad ajalehe teatel seda plaani, on eriti Saksa ametnikud väljendanud kahtlusi ja öelnud eravestlustes, et ei soovi kohelda Moskvat püsiva vaenlasena või teda Euroopast blokeerida, vaatamata Ukraina sündmustele ja teistele provokatsioonidele.

Berliinis ei toetata tõenäoliselt suurema hulga vägede paigutamist NATO idapiirile, kuid võidakse toetada mõõdukamat sõdurite arvu suurendamist.

Mõnede liitlaste sõnul võib isegi väikesel vägede koondamisel olla tahtmatuid tagajärgi ning see võib muuta konflikti Venemaaga tõenäolisemaks, kirjutab Wall Street Journal. Selle vältimiseks peaks NATO tugevdama muid heidutusi, näiteks demonstreerima oma võimet liigutada suuri vägesid õppustel kiiresti.

NATO kõrgete ametnike sõnul ollakse üha rohkem nõus, et rohkem tuleb ära teha Venemaale näitamiseks, et NATO on kindel oma territooriumi kaitsmises.

„Me ei nori tüli, me ei püüa neid provotseerida,“ ütles USA kõrge riigikaitseametnik Wall Street Journalile. „Aga me püüame olla kindlad, et ta mõistab, et me tegutseme Euroopas, oleme Euroopas sõjaliselt võimekad ja kavatseme NATO-t kaitsta. Sõnum on selline.“

NATO kõrged ametnikud usuvad, et liikmesriike suudetakse panna oma vägedega panustama, sest üha rohkemad riigid jõuavad järeldusele, et seisavad silmitsi pikaajalise strateegilise konkurentsiga Venemaaga. „Väljavaated on head, et liitlased panustavad oma õiglase osaga,“ ütles üks NATO ametnik.

USA ametnikud on vastu alalisele baasile, väites, et kalli uue rajatise või vägede pikaajalise paigutamise jaoks pole raha.

Pentagoni ametnikud on öelnud eraviisiliselt Poola esindajatele, et alalise baasi ehitamine võtaks liiga kaua aega, heakskiitmine ja ehitamine võtaks aastaid. Ameeriklased ütlesid aga poolakatele, et roteeruvaid vägesid saab kiiresti tugevdada.