Kas keskerakondlased ja tema truud valijad suudavad leppida sellega, et parteid ei juhi Edgar Savisaar? Kas leidub neid, kes usuvad, et partei saab ka temata olla arvestatav jõud?


Ma arvan küll, et leidub. Arvan, et Kadri Simson kujutab seda endale päris hästi ette. Tegelikult ju kõik näevad, kuidas Edgari tervis üha järele annab. Puht füüsiliselt annab järele. Ja Kadri ei kandideeriks, kui tal poleks selget arusaama, et ta saab selle asjaga hakkama.

Kas see pole järjekordne mäng? Näitemäng, milliseid oleme selle partei puhul aastaid näinud.
Millegipärast ei usu, et on mäng. Edgar ei armasta selliseid mänge. Siis võiks Jüri Ratase erakonna esimeheks pürgimise puhul kah mõelda, et oli mäng. Minu teada Edgar ei mängi põhimõtteliselt selliseid mänge – vähemalt seni pole mänginud –, kus kellelgi üldse tekiks mõte, et temata on võimalik. See oleks midagi täiesti uut.

Seega, ei mingit mängu?
Ilmselt on Kadri jõudnud tasemele, kus tunneb, et võib ka ilma Edgarita. Samal ajal saab ta väga hästi aru, et kui ta valitakse Keskerakonna uueks juhiks, ei toeta Edgar teda mingilgi moel. Pigem hakkab ta vastu töötama.

Kas juhul, kui Kadri Simson valitakse Keskerakonna uueks juhiks, toimub kärme pooldumine?

Praegu on raske öelda, mis siis saama hakkab. Ma ei usu, et erakond pooldub, aga kuidagi ta kindlasti muutub. Minu arvates läheb seal kodusõda lahti, sest Edgar ei kavatse relvi maha visata.

Kui Kadri Simsoni seljataga on mingigi jõud, kes on teda valmis lõpuni toetama, siis läheb võitluseks?


Keskerakonnas ollakse harjutud, et kaotajal võetakse pea. Seal pole euroopalikku tava, et kord on üks juht, siis teine. Kadri peab karmilt käituma, muidu teda erakonnas ei mõisteta. Kui ta käitub pehmelt, saab Edgar hoogu juurde.