Andres Laiapea: valimisringkondade muutmisega ei tohi venitada

Justiitsministeeriumi plaan hakata ühtlustama valimisringkondade suurust on liikumine õiges suunas, kuid praegu Leedus toimuv näitab, et asjaga ei tasu pikalt jokutada. Kui laiemad arutelud sel teemal jäetakse viimasele hetkele, siis on raske jõuda kokkuleppeni.

Leedu ülemkohus langetas hiljuti otsuse, et riigi senine jaotus valimisringkondadeks on põhiseadusvastane, sest ringkondade suurused on väga erinevad ja sellest tulenevalt on erinevate inimeste häältel erinev kaal.

Parlamendi 140-st liikmest 71 valitakse seal ühemandaadilistest ringkondadest, ülejäänud kohad jaotatakse erakondade vahel üleriigiliselt vastavalt saadud häälte arvule ehk proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Järgmiste valimisteni on jäänud vaid aasta. Põhiseaduskohtu otsuse järel on erakonnad hakanud pakkuma välja omapoolseid lahendusi, kuid nende ühisosa on väike.

Sotsiaaldemokraadid, kes juhivad Leedu valitsust ja on täna suurim parlamendierakond, tahavad moodustada kümme enam-vähem ühesuurust ringkonda, kus kohad jaotatakse erakondade nimekirjade vahel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Opositsiooni kuuluv Talurahva ja Roheliste Liit – väikseim parlamendierakond – jällegi nõuab, et kõik kohad jagataks ühemandaadilistes ringkondades ehk et mindaks üle täielikele isikuvalimistele.

Leedu parlamendi spiiker Loreta Graužinienė, kes juhib valitsuskoalitsiooni kuuluvat tsentristlikku Tööparteid, märkis, et kohtu otsus on loogiline ja kooskõlas reaalsusega, kuid enne mingi lahenduse vastuvõtmist tuleb viia läbi põhjalik analüüs.

"See ei ole nii lihtne asi, nagu esmapilgul võib näida. Tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et seaduse järgi algab aprillis parlamendivalimiste kampaaniaperiood. On kaheldav, kas nii lühikese ajaga saab põhiseaduskohtu otsust korralikult rakendada. On ebaotstarbekas teha kiirustades vigu, mida tuleb hiljem jälle parandada," rõhutas Graužinienė.

Kuidas seal olukord lõpuks lahendatakse, see on leedukate probleem, aga Eesti poliitikutele peaks see näitama, et teemaga tuleks hakata tõsiselt tegelema pigem varem kui hiljem.

Ringkondade suurusega mängimine võib muidugi kesta lõputult, sest muutused rahvastiku paiknemises ei lõppe kunagi. See on tõsiasi, millega poliitikutel tasuks neid debatte pidades arvestada.

Täiesti võrdsed tingimused kõigile kandidaatidele ja võrdse kaalu kõigi valijate häältele tagaks tegelikult üksnes üleminek ühele üleriigilisele ringkonnale, kus kohad jaotatakse erakondade vahel proportsionaalsuse põhimõtte alusel ja kandidaadid paigutuvad nimekirjades ümber vastavalt kogutud häälte arvule.

See aga oleks nii radikaalne, lihtne ja loogiline, et midagi sellist ei maksa Eesti poliitikutelt lähiajal oodata. Enne võidakse selleni jõuda Leedus, kus vastav idee on juba välja käidud.