Bõstrov ületas eestikeelse meedia künnise enamasti oma keelemurega. Ta oli Eesti viimane omavalitsusjuht, kes ei osanud eesti keelt. 2004. aastal toimus koomiline lugu, kui Bõstrov saatis oma juhiloaga riigikeele eksamile tundmatu mehe, kes põgenes eksamipaigalt, kui eksaminaator vale-Bõstrovi isikut tahtis kindlaks teha.

Keeleoskamatuse pärast pidi aastast 1996. Maardu linnapeana töötanud Bõstrov 2013. aastal linnapea kohalt lahkuma. Ta läks linnavolikogu juhiks, sest selle koha peal ei pidanud eesti keelt oskama. Uueks linnapeaks sai senine abilinnapea Nikolai Vojeikin.

Bõstrov õppis seejärel usinalt eesti keelt, õpetajaks proua Elsa Gretškina, kes on peamiselt tuntud kui 80. aastate usin venestamispoliitika edendaja. Selle aasta alguses valiti Bõstrov uuesti linnapeaks, Vojeikin läks aga Kiviõli linnapeaks. Keeleinspektsioon hakkas seejärel uurima, kuidas Bõstrovi keeleoskusega lood on, aga Bõstrov hiilis sellest kõrvale. Pole teada, kas keeleinspektsioon jäi lõpuks Bõstrovi keeleoskusega rahule või mitte.

Venemeelne poliitik

Bõstrovi kohta väidetakse, et ta tervitas 1991. aasta augustiputši Moskvas Maardus punalipu heiskamisega.

Bõstrov osales erinevates venekeelsete inimeste erakondades. Ta oli näiteks üks Konstitutsioonierakonna juhte. Seda erakonda nimetas kaitsepolitsei Vene eriteenistuste projektiks. Viimastel riigikogu valimistel kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas.

Nii nagu Tallinna linn oli Keskerakonna poliitikude baasiks, nii oli Maardu Konstitutsioonierakonna ja selle järeltulija Vasakpartei baasiks. Eelmise kümnendi keskel oli Konstitutsioonierakonna esimeheks Maardu kultuurimaja juht Andrei Zarenkov. Praegune Vasakpartei esimees Valev Kald on praegu Maardu abilinnapea.

Üleriigilistel valimistel Bõstrovil viimasel ajal kuigi hästi ei läinud, Maardu kohalik poliitika oli aga endiselt tema võimu all. 2013. aasta valimistel oli Bõstrov Maardu populaarseim poliitik ja tema juhitud Maardu Valimisliit sai absoluutse enamuse häältest.

Bõstrovi juhtimise all oli Maardu Eesti suurim venekeelse enamusega linn, mis polnud Keskerakonna kontrolli all. Keskerakond on aga järjekindlalt suurendanud oma võimu Maardus ja peale Bõstrovi surma võib oletada, et nad võtavad ka seal võimu üle.

Maardu linnapea

Maardu linn sai alguse esimese vabariigi ajal, aga praeguse kuju omandas nõukogude okupatsiooni aastatel. Selle piirid võivad tunduda mõnevõrra kummalised, ilmselt on need kaardile joonistatud sooviga eraldada peamiselt venekeelne ja tööstuslik Maardu eestikeelsest Jõelähtme vallast. Näiteks Maardule nime andnud Maardu küla ja Maardu mõis asuvad Jõelähtme vallas.

Linnapeana ehitas Bõstrov ühe esimese asjana künka otsa õigeusu kiriku. Samuti muretses ta heakorra pärast ja ehitas linna purskkaevusid ja pani püsti skulptuure.

Kuigi Maardut peetakse venekeelseks linnaks, on seal järjekindlalt kasvanud eestlaste osakaal. Kui 2000. aasta rahvaloenduse käigus oli Maardu elanikest eestlasi 20 protsenti, siis 2011. aasta rahvaloenduse ajaks oli eestlaste osakaal kasvanud 25 protsendini. Maardu on ka üks väheseid omavalitsusi, mille elanike arv kasvab.

Bõstrovi ametlik nekroloog

15. oktoobril 2015 lakkas tuksumast suurepärase inimese, andeka juhi, kauaaegse Maardu linnapea ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhi - Georgi Bõstrovi süda.

Me oleme vapustatud sellest kurvast sündmusest. Lahkus mitte ainult inimene keda me sügavalt austasime, vaid inimene, kes lahkelt jagas oma kogemusi ja teadmisi teistega.

Georgi Bõstrovi lahkumisega lõppes ajastu, mida võib liialdamata nimetada „Bõstrovi ajastuks“, sest nii palju jõudis see erakordne inimene oma elu jooksul ära teha. Tema elulugu on jätnud jälje Eesti Vabariigi ajalukku.

Raske on leida sobivaid sõnu, et väljendada sügavat kurbust mida tunnevad Georgi Bõstrovi lähedased inimesed, sõbrad, kolleegid ja lihtsalt Maardu elanikud.

Meie jaoks, kes tundsid teda ja töötasid temaga koos, jääb ta alatiseks meelde kui aus, printsipiaalne ja vastutustundlik inimene, kes pühendas oma elu inimestele.

Tänu Georgi Bõstrovi oskuslikule juhtimisele muutus Maardu linn kaasaegseks ja kauniks linnaks. Maardulaste heaolu nimel oli ta valmis pühendama kogu oma aja, energia ja elu.

Kõigi meie jaoks on Gerogi Bõstrovi ootamatu lahkumine korvamatu kaotus.
Avaldame sügavat ja siirast kaastunnet Georgi Bõstrovi abikaasale Ljudmillale, kes jagas temaga pikka ja õnnelikku eluteed.

Georgi Bõstrovi jäävad igavesti meenutama:
Maardu linna ühiskondlikud organisatsioonid, ettevõtted, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatus, sõbrad ja tuttavad.