Jutt käib võrkturundusfirmast Lyoness, mis tegutseb üle maailma 46 riigis. Selle Eesti harukontor asub Tallinnas Laeva tänaval väga uhkes ja uues büroohoones, mille esimesel korrusel kaubeldakse luksusautodega.

Et üldse aru saada, mis toimus, tuleb selgitada Lyonessi olemust. Lyoness nimetab end lojaalsusprogrammiks, mis laias laastus tähendab seda, et nad annavad teile sinise Cashback kaardi ja lubavad, et seda kasutades teenite te igalt ostult reaalselt raha tagasi. See kaart on teile tasuta.

Selle kõrvale pakub Lyoness veel teistki kaarti - kuldset. Selle kaardiga kaasneb lubadus, et sellega võib raha teenida. Ehk et sinise kaardiga säästad, kuldsega teenid. Ja selle kuldse kaardi soetamine maksab teile kuni 2500 eurot. Aasta eest leidsid mõned Lyonessi liikmed, et aeg on firmat laiendada kurtide kogukonna arvelt ja neile kõva raha eest just neidsamu kuldkaarte müüa. Oluline on, et kuldkaardi omanikele lubati suurt teenistust.

Sukeldume koos kuldkaardi omaniku Jaan Pärgmaga Lyonessi keskkonda. Võrkturundusfirmale omaselt on süsteem ehitatud üles üsna keeruliselt. Lihtsalt öeldes peaksid nii kuldkaart kui ka tavaline kaart andma soodustusi mitmetes ettevõtetes, kes on Lyonessi partnerid. Jah, võib-olla me paljusid neist poodidest ei külasta igapäevaselt, kuid partnerite nimekirjas on ka näiteks Maxima ja Lukoil, kes mõlemad on Eestis tunnustatud poeketid.

See kõlab ju ilusti, kuid kahjuks ei vasta see kõik tõele. Maxima kinnitas Radarile, et nemad Lyonessiga koostööd ei tee. Lukoiliga juhtus selline lugu, et nende tanklad ostis sel suvel üles Olerex. Ning Olerex ütles Radarile, et nad katkestasid koostöölepingu Lyonessiga. Lyonessi esindaja väitel kestab koostöö Olerexiga veel 30. novembrini.

Kuid Jaan ja lisaks veel ligi 50 kurti osalesid koosolekul, mille eesmärgiks oli uute liikmete värbamine kuldkliendi programmi. Loo võtmetegelasteks on viipekeelt kõnelev, kuid ise kuulja Natalja Dickens ning Peep Neiman. Mõlemad on ka ise Lyonessi kuldkaardi omanikud ning uusi liikmeid värvates lootsid nad endale lisasissetulekut hankida. Sest just sellest, palju sa suudad inimesi värvata, sõltub su sissetulek kuldkliendi programmis. Nende kohtumine kurtide kogukonna esindajatega leidis aset eelmise aasta 23. oktoobril Hotellis Euroopa.

“Poeg kutsus ka mind sinna koosolekule osalema,” räägib Eha Kesküla, kelle poeg Kairo samuti Lyonessist vaimustus. “Tema ja teiste kurtide meelest oli see ääretult hea raha paigutamine.”

Koosviibimist viis läbi viipekeelt kõnelev Natalja Dickens ning teda aitas Peep Neimann. Viimane hakkas siis soovitama, et kuldkaardiga on võimalik raha teenida.

Ja siit läheb nüüd asi huvitavaks. Igaüks, kes tahtis kiiresti kuldkaarti saada, pidi välja käima vähemalt 2000 eurot. Raha teenimine pidi käima uute liikmete arvelt.

“See on nagu püramiidskeem, et kui sul õnnestub kiiresti panna inimesi liituma, siis enda kasum võib sealt olla suurem,” räägib kuldkaardi ostnud Jaan Pärgma.

“Maksame selle 2500 ära, saame kuldkaardi omanikuks ja kohe hakkab meile raha tulema pangaarvele,” räägib Eha Kesküla, kuidas tema poeg Kairo asjast aru sai.

Jaan ütleb, et ei saanud alguses aru, et peab hakkama raha teenimiseks uusi liikmeid leidma. “Kuuljatel oleks seda kergem teha, aga kurtide kogukond on niivõrd väike.”

Hoolimata sellest, et siililegi on selge, et kurdil inimesel on uute liikmete gruppi leidmine keerulisem kui kuuljal, võtsid Natalja Dickens ja Peep Neiman vähemalt 14 kurdilt vastu üle 2000 euro kuldkaardi omanikuks saamise eest.

“Minu poeg pani sinna sisse 2500 eurot ja maksis sularahas Peep Neimannile,” ütleb Eha Kesküla.

Radari teada, müüdi Lyonessi kuldset kaarti vähemalt 14 kurdile. Need 14 inimest pöördusid abi saamiseks juristi Alar Salu poole. Selgus, et paljud neist, kes olid näinud Lyonessis head rahateenimise võimalust, olid võtnud pangast laenu ja üks koguni ka kiirlaenu.

“Laenu võtmine iseenesest näitab juba seda, et neile oli loodud ettekujutus kiirest rikastumisest kui nad paigutavad oma raha Lyonessi,” võtab Alar Salu asja kokku.

Püüame selgitada, kas midagi läks tõlkes kaduma ning helistame toonasele ürituse läbiviijale Natalja Dickensile. Natalja viskab toru hargile. Helistame siis Peep Neimanile, kes koos Nataljaga kurtidele kuldkaarti soovitas. Peep Neiman ütleb, tema endal süümepiinu ei tunne, sest kurtidel olid väga suured plaanid üle maailma ja nad plaanisid väidetavalt Lyonessi liikmeid otsida tervest maailmast, mitte ainult Eestist.

Ehkki Lyoness on korduvalt uute liikmete leidmise koosolekuid pidanud Hotellis Euroopa, pole ruum kunagi renditud Lyonessi nimele, vaid eraisikule või kolmandatele firmadele.

Kurte kaitsnud Alar Salu läheb veel konkreetsemaks ja ütleb, et Lyonessi üldtingimustega tutvudes ilmnes sealt üllatav seik. “Kuldkliendi staatusega kaasneb ka järjekordsete liikmete värbamise kohustus.”

Pange tähele: jutt käib uute liikmete värbamisest ja selle pealt kasu teenimisest. See on otsene viide püramiidskeemile, mis on Eestis keelatud. Ja mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopa Liidus.

Jaan Pärgma selgitab, kuidas skeem kurtidele raha oleks pidanud teenima. “Alguses oli see, et neli inimest toob sisse 800 eurot. Aga pärast selgus, et veel on vaja laiendada ja juurde on vaja inimesi. Ühe kuu jooksul pidid sa vähemalt 4-5 inimest värbama, selleks et ise tulu saada. See norm oli üle mõistuse minu jaoks.”

Radar pöördus korduvalt Lyoness Eesti tegevjuhi Ott Neeme poole intervjuu sooviga, kuid ta ütles, et ei saa vastata küsimustel ,is suunatud Lyoness Europe AG-le.

Vastustest ilmneb uskumatu vastuolu nii Jaani jutu kui ka näiteks Lyonessi koolitusvideoga. On ootamatu, et Lyoness nii kirjalikus kui ka suulises vastuses ütleb, et kuldkaardi eest ei ole võimalik maksta, kuid ometi tegid seda 14 kurti ning niisamuti soovitatakse nii käituda Martin Manderi Lyonessi koolituse videos.

Oma kirjalikes küsimustes uurime Lyonessilt, kas kurtidel oleks võimalik raha tagasi teenida, kui nad värbaksid uusi liikmeid. Saame vastuseks, et oleme kõigest valesti aru saanud: Uute liikmete liitmiselt ei ole võimalik teenida. Tasu on võimalik teenida ainult liidetud liikmete ostukäibelt.

Ühelt poolt on see arusaadav, et Lyoness püüab igati vältida sattumist püramiidskeemide hulka, sest sellise ärimudeli kasutamine on keelatud. Kuid teisalt paneb hämmastama, et mitmes riigis on Lyonessi püramiidskeemi kasutamises kahtlustatud ning Austraalias on käimas Lyonessil ka selleteemaline esimene kohtuasi.

Jaan Pärgma ja kaheksa teist kurti pöördusid juristi abil Lyonessi poole ja loodavad sealt raha tagasi saada. Viiele kurdile on firma juba raha tagasi maksnud, kuid mitte täis summa, vaid sellest pool. Tarbijakaitseamet soovitab Lyonessil kogu raha kurtidele tagasi maksta.

Lyonessi kommentaar

Vastuseks 13. oktoobril 2015 Kanal 2 Radari saates esitatud väidetele, lükkab Lyoness siinkohal ümber kõik püramiidskeemi läbiviimisega seotud süüdistused.

Lyoness on nüüdseks olnud tegev juba 12 aastat ning seda 46 riigis, sellest on saanud üks maailma suurimaid ostukogukondi – Lyoness’iga on liitunud enam kui 5 miljonit liiget ja üle 50 000 partnerettevõtte üle maailma. Enne ühelegi turule sisenemist läbib Lyoness vastava riigi seadusandlusliku kontrolli – nii ka Eestis. Üheski riigis, kus Lyoness on tegev olnud, pole Lyoness’i ärimudelit püramiidskeemiks tunnistatud. Samale tulemusele on jõudnud ka teiste riikide kohtusüsteemid.

Siinkohal sooviks Lyoness vastata Radari saates esitatud väidetele:
• Saates esitatud väited on ühepoolsed ning nende esitamisel on ignoreeritud kõiki meie poolt edastatud materjale. Ei meie veebileht ega meie töötajad pole lubanud kiiret ja lihtsat rikastumisvõimalust, samuti ei paku me ühtegi investeerimisvõimalust, mis tõotaks tulevikus rikkalikku tulu.
• Kogu raha, mis meie süsteemis ringleb, tuleb partnerettevõtetelt, kes omakorda teenivad selle kasvavalt klientide käibelt. Mida rohkem pakuvad meie parterettevõtted soodustusi, seda atraktiivsemad on nad tarbijatele ja seda rohkem inimesi ostleb Lyoness’i ostuvõrgustikus.
• Inimeste liitumiselt teenimiseks pole isegi teoreetilist võimalust – kogu registreerimisprotsess on tasuta. Ühelgi liikmel pole kohustust uute liikmete või partnerettevõtete liitmiseks, samuti ei ole me seda nõudnud meie Üldtingimustes ega üheski teises materjalis.
• Kuldkaart ja selle hüved: seda staatust ei saa osta. Lyoness on kõikide liikmete jaoks tasuta, kuldne liikmelisus on isikutele, kes sooritavad meie partnerettevõtete kaudu piisavalt oste. Üks võimalus oma tarbimist suurendada on osta meie partnerettevõtete kinkekaarte ja siis järgnevate kuude jooksul neid vastavalt soovile realiseerida või kinkida neid edasi enda soovitatud liikmetele. Nii on võimalik uute liikmete tekitatavat käivet suurendada. Raha, mida kliendid meile kannavad, ei kuulu meile, vaid on mõeldud partnerettevõtete juures ostude tegemiseks.

„Sooviksime vabandada kõikide ees, kellele on lubatud kiiret ja lihtsat rikastumist ainuüksi meiega liitumise läbi. Meie süsteemis saab raha teenida ainult ostudelt tulenevalt käibelt, mis eeldab rasket tööd, pühendumust ja kannatust. Aasta alguses pöördus meie poole üks teine kurtide rühm. Me tagastasime suure osa nende sissemaksetest, kuigi meil puudus selle jaoks igasugune seadusalane kohustus,“ selgitab meile Ott Neeme, Lyoness Eesti OÜ tegevjuht.
Lyoness kinnitab, et nende juriidiline osakond analüüsib iga kaebust ja juhtumit individuaalselt ning proovib leida kõikide osapoolte jaoks rahuldava lahenduse.

Lyoness’i äritegevus jaotub kolme valdkonda ning see hõlmab endas kahte brändi. Lyoness’i brändi alla kuuluvad ostukogukond ning lojaalsusprogramm. Nende kahe valdkonna sihtrühmadeks on esiteks kliendid, kes soovivad Lyoness’i kaudu oste tehes enda ostudelt säästa (Cashback) ning partnerettevõtted, kes soovivad osaleda erinevaid sektoreid hõlmavas lojaalsusprogrammis. Lyconet’i bränd hõlmab aga kogu Lyoness Group’i turundustegevust. Selle sihtrühmaks on vabakutselised isikud ja ettevõtted.