Rõivas toonitas, et Euroopa Liidu eesistujamaana on Eesti eesmärk olla professionaalne, efektiivne, avatud läbipaistva tööstiiliga ja asjalik eesistuja. Tema sõnul on kriitilise tähtsusega eesistumise õnnestumisel inimesed, eesistumise sisulise tööga on seotud kokku ligi 1000 inimest, rääkis Rõivas.

Kokku vastutab Eesti eesistujana ligikaudu 200 töörühma eest, arendus- ja koolitustegevusi rahastatakse 3 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja sellele summale lisandub riigikantselei eelarvesse planeeritud tugirahastus 615 000 euro ulatuses järgmise kolme aasta jooksul, mis on mõeldud strateegiliste personalipaigutuste toetamiseks. Riigi eelarvestrateegias on Rõivase sõnul ette nähtud eesistumise läbiviimiseks kokku alates käesolevast aastast kuni 2018. aastani 74 miljonit eurot.

Rääkides Eesti välisteenistusest ei välistanud peaminister mõnede Eesti esinduste sulgemist, sest välisministeerium peab järgneva viie aasta jooksul vähendama oma ametnikkonda 55 inimese võrra.

"Seega põhimõtteliselt ei ole välistatud ka mõnede välisesinduste sulgemine, mida me püüame siiski võimalusel vältida. Alternatiiviks on välisesinduste koosseisude edasine optimeerimine, kuid loomulikult peame arvestama, et sellega ei saa kaasneda funktsioonide vähendamine. Ühtekokku 42 diplomaatilises välisesinduses on igaühes majandusdiplomaat või majanduse eest vastutav inimene tööle määratud."

Rõivas selgitas, et järjest enam kasutab Eesti aukonsulite võimalusi Eesti majanduse ja ettevõtete äritegevuse edendamiseks. Kokku on Eestil 195 aukonsulit 84 riigis.

"Valitsus on kokku leppinud, et riigiteenistujate arv väheneb keskmiselt üks protsent aastas," selgitas valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Helin Vaher Delfile. "Peaministri poolt nimetatud 55 inimest on välisministeeriumi esialgne hinnang, mis tõenäoliselt muutub peale rahandusministeeriumi läbiviidud avaliku teenistuse auditit. Kui muudest sektoritest õnnestub rohkem kokku hoida, jääb välisteenistustest kokkuhoitav arv väiksemaks."