Lugeja küsib: mitu last oled sina, mees, valmis üles kasvatama?

Järjekordselt on tõusnud teemaks, et miks küll sündimus vaatamata vanemahüvitisele ei tõuse. Ja otse loomulikult vaadatakse naiste otsa, justkui laste sünnitamine ja kasvatamine oleks ainult naiste mure. Justkui pooleteise aasta saamata jäänud palga kompensatsioon oleks mingi imevits, mis sest et pooleteiseaastast last lasteaeda panna on võimatu ja väikelapse ema diskrimineerimist tööl peetakse loomulikuks.

On ju vana elutarkus, et tark naine saab ainult nii palju lapsi, kui suudab üksi üles kasvatada. Isegi mehelt laste tarbeks alimentide küsimine on kuidagi ebaväärikas – ikka peab ise hakkama saama. Ja siis ollakse üllatunud, et laste arv, keda naised on valmis üksi kasvatama, on null või maksimaalselt üks.

On aeg vaadata meeste poole. Mitu last oled sina, mees, valmis üles kasvatama?

Kasvatamise all ei pea ma silmas seda, et ostad korra kuus lapsele kommi ja veedad õhtuti viis minutit temaga juttu rääkides. Ammugi mitte seda, et viskad iga kuu naise kontole 150 eurot elatisraha ja unustad ära, et sul üldse kuskil mingid lapsed on.

Pean silmas seda, et kodus olles vahetad sina pooled mähkmed, et pooltel kordadel pärast rinnaga söötmise aja lõppu lähed sina öösel nutvat last lohutama, et kui laps on haige, siis pooled haiguslehed võtad sina, ja et kui lähed naisest lahku, siis on lapsed pool ajast sinu juures. Ja niimoodi kuni lapse iseseisvumiseni välja.

Nii et mitu siis? Ja mitu sul juba on?