Üheks katseks Ukraina sõja hinda kokku arvutada oli tapetud opositsioonipoliitik Boriss Nemtsovi aruanne "Putin. Sõda." Selle kohaselt olid sõja otsesed kulutused ehk kulutused sõjategevusele, põgenike ülalpidamisele ja Krimmile aastatel 2014-2015 18 miljardi dollari suurused.

Illarionovi arvates on see hinnang aga selgelt liiga madal. Illarionovi arvates tuleb sõja kulude hulka arvata ka sõjaga seotud tegevused, mis ei toimunud otseselt Ukraina pinnal.

Teiseks algasid ettevalmistused ja seega ka kulud vägede Ukrainasse viimiseks oluliselt enne sõja enda puhkemist. Kolmandaks ei toimu praegune sõda vaid Ukraina vastu. Neljandaks kannab sõjaga seotud kulutusi mitte üksnes Vene riigieelarve, vaid ka erasektor.

Sõja kuludeks tuleb Illarionovi hinnangul lugeda juba sõjaks ettevalmistumise kulud, nende seas 2011. aastal väljakuulutatud hiiglaslik, 700 miljardi dollari suurune Vene sõjaväe ümberrelvastumisprogramm. Selle kulusid võrdleb ta "sõjaeelse" aja ehk aastate 2000-2011 kulutustega.

Illarionov arvutas, et sõjaks valmistumise ja sõjapidamise aastatel (2012-2015) kulutas Venemaa sõjaväe peale kokku 144 miljardit dollarit rohkem kui oleks kulutanud varasema kümnendi kaitsekulutuste taset säilitades.

Veel suurem on erasektori kantud kahju. Aastatel 2012-2015 oli kapitali väljavoolu keskmine tase Venemaalt kordades suurem kui aastatel 2000-2011. Nelja aasta arvestuses oli Kremli sõjaka poliitika põhjustatud kapitali liigse äravoolu maht 232 milardit eurot.

Illarionov võrdles kapitali väljavoolu kasvu Venemaa valuutareservide vähenemisega. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 1. maini 2015, kui toimus sõjaks aktiivsem ettevalmistus ja sõjapidamine, kahanesid Venemaa valuutareservid 182 miljardi dollari võrra.

Kokku on siis Illarionovi hinnangul sõja koguhind (lisandunud kaitsekulutused ja lisandunud kapitali väljavool) ühe aasta kohta 94 miljardit dollarit ehk nelja aasta peale kokku 377 miljardit dollarit.

Illarionov märkis, et tema hinnang sõjakuludele ei sisalda kaotatud Ukraina ja Venemaa inimelude hinda ega ka purustatud infrastruktuuri hinda.

Venemaa sõjaline sekkumine Süürias toob paratamatult kaasa lisakulusid nii Vene riigieelarvele, erasektorile, Venemaa ühiskonnale kui ka Lähis-Ida riikidele.