Kapo tegeleb Heldna kinnitusel väga väheste juhtumitega, kuigi need võivad sageli olla sellised, mis toovad kaasa palju tähelepanu ja poleemikat. Aastas tegeleb kapo vaid umbes 30 süüteo uurimisega. Neid kriminaalasju pole Heldna kinnitusel võimalik sättida ühekski kindlaks kuupäevaks, avalike menetlustoimingutega alustatakse, kui menetlus on selleks sobivasse faasi jõudnud.

Heldna tunnistas, et kui on vaja läbi otsida ohtralt ruume või suurt ala, siis võib sellega tegeleda suur hulk ametnikke. "Iga kriminaalmenetlus on väga kallis, kui suurt kriminaalasja uurida, siis see maksab kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid," märkis Heldna, kes avaldas samas lootust, et oma ennetava tegevusega on kapo suutnud riigile, ühiskonnale ja maksumaksjale siiski hulga rohkem kasu tuua.

Korruptsioonijuhtumi uurimine algab Heldna sõnul oskusest näha laia pilti, märgata anomaaliat ja analüüsida laekuvaid infokilde. "Tuleb näha, mis mustris ei klapi," lausus Heldna, kelle sõnul on vaja ka oskust ridade vahelt lugeda.

"Enne, kui jõuad erilise toiminguni, pead saama üldpildist aru – kas nendest asjadest, millele tähelepanu pöörad, võib tulla oht," rääkis Heldna, kes oli nõus saatejuht Indrek Treufeldtiga, et kapo töö on omajagu loominguline. "Ei ole kindlat süsteemi ega maatriksit," nentis Heldna. "See on positiivne – need, kes selle valdkonnaga tegelevad, avastavad iga päev midagi uut."

Eestil ei ole Heldna hinnangul korruptsiooni taseme ja uurimise osas midagi häbeneda, kuigi teatud inimeste arvates oleme siiski väike korruptiivne ühiskond. Heldna nentis ka, et kuna meie riik on tõepoolest väike, siis piisab kahest-kolmest isiklikust huvist langetatud majanduspoliitiliselt kehvast otsusest, et oleks väga rasked tagajärjed, tunduvalt raskemad, kui oleks mõnes suures riigis.