Sel kevadel toimusid riigieksamid 19. korda ja teist aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, võõrkeeles ja matemaatikas. Eksameid sooritas 9905 eksaminandi.

Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid.

Eesti keele riigieksam toimus praegusel kujul juba neljandat aastat. Nelja aasta jooksul on tulemus olnud stabiilne, aastati võrreldav ning eksam on abiturientidele jõukohane. Eesti keele eksamit tegi 6909 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 61,9 punkti, mis on sarnane eelmiste aastatega.

Mitme aasta jooksul on eksam olnud sarnaselt koostatud ja tulemused on stabiilsed. Eesti keele teise keele riigieksamil osales üldhariduskoolides, kutsekoolides ja mujal kokku 2374 õpilast. Eksami keskmine tulemus 58% on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1229 õpilast, s.o 52% kõigist eksaminandidest (kutsekoolid, gümnaasiumid jt). Eksamit ei pea sooritama, kui on sooritatud eesti keele C1-taseme eksam. C1-taseme tunnistusega eksamilt vabastatuid on rohkem kui eelmistel aastatel – tänavu 68 eksaminandi.

Õpilased said valida kas kitsa või laia matemaatika eksami. Kitsa eksami valis 3422 ja laia eksami 4720 noort. Eelmise aastaga võrreldes oli tänavu rohkem õpilasi, kes valisid laia matemaatika eksami.

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia matemaatikat (14 kursust). Kitsast matemaatikat õppinu sai valida laia matemaatika eksami ja vastupidi. Mõlemal eksamil oli 50%line ühisosa, mille ulatuses olid ülesanded analoogsed.

Kui mullu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus pisut üle 30 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus 37 punkti. Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli eelmisel aastal 54 punkti ja sel aastal on see pisut üle 50 punkti. See on seotud suurema huviga laia matemaatika eksami vastu.

Matemaatika eksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole. Kuna eksamiülesannetel on hästi suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile.

Gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks on üks kohustuslik võõrkeele eksam vähemalt B1-keeleoskustasemel. Võõrkeeleeksami sooritas 2015. aastal 7780 eksaminandi. Õpilastel on õigus ja võimalus sooritada ka mitu võõrkeele eksamit. Seda võimalust kasutasid 118 õpilast, neist 116 sooritas kaks ja kaks õpilast kolm võõrkeeleeksamit. Õpilastel on õigus esitada ka omal käel sooritatud rahvusvahelise eksami tunnistus. 2015. aastal esitati kõigis võõrkeeltes kokku 480 tunnistust (tasemed B1 kuni C2).

Sarnaselt varasematel aastatele, peegeldavad ka 2015. aasta riigieksamite tulemused õppe seisu koolide gümnaasiumiastmes.

Gümnaasiumi panus õpilase edasijõudmisse

Lisaks riigieksamite tulemustele on oluline näidata ka kooli panust tulemusteni jõudmisel ning selleks tuleb arvestada ka kooli õpilaste lähtetaset. Seetõttu saadab haridus- ja teadusministeerium oktoobrikuu jooksul kõigile gümnaasiumidele analüüsi konkreetse gümnaasiumi panuse kohta õpilase edasijõudmisesse. Koolide tagasisidet oodatakse poole aasta jooksul.

Panus õpilase edasijõudmisesse ei pruugi kõige suurem olla koolil, kus on kõrgeimad eksamitulemused, vaid koolil, kus aidati õpilase arengule aines kõige rohkem kaasa. Näiteks võib keskpäraste eksamitulemustega kool, millel on kõrge lisandväärtus, olla panustanud tavalisest rohkem õpilaste arengusse, sest on suutnud seda saavutada nõrgema lähtetaseme pealt.

Uus näitaja erineb eksamitulemustest selle poolest, et iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse kooli õpilaste lähtetaseme. Riigieksamipunktid kirjeldavad tihti väga suurel määral gümnaasiumisse võetud õpilaste omadusi (võimekus, hoiakud vms), kui koolide panust nende arendamisesse. Õppetöö tulemuslikkuse iseloomustamisel on vaja vaadata mõlemaid näitajaid koos. Gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisesse hinnatakse matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Gümnaasiumi panuse hindamiseks arvestatakse õppimise lõpptulemustest (gümnaasiumi riigieksami punktid) analüütiliselt maha õpilase panus tema lähtetaseme (põhikooli eksamitulemus) alusel. Selleks arvutatakse kooli õppima asunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemuste alusel neilt gümnaasiumi lõpuks oodatav tulemuste tase ehk prognoos.

Kooli panuse hindamiseks tuuakse välja, kui palju erineb riigieksami tegelik tulemus riigieksami tulemuste ootuspärasest tasemest. Kui kool vastab leitud ootusele, on tulemus „0“ ehk lisandväärtus on keskmine. Kui õpilased on oodatavast edukamalt õpetanud, siis on kooli lisandväärtus kõrge või väga kõrge. Ootusest maha jäämisel on kooli lisandväärtus madal või väga madal. Lisandväärtus ei anna koolile „punkte“, vaid asetab ta ühte viiest grupist: väga madal, madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

Kahel viimasel aastal on katseliselt analüüsitud gümnaasiumite panust õpilaste edasijõudmisesse. Esmased arvutused näitavad, et gümnaasiumide panus õpilaste edasijõudmises on märkimisväärselt erinev.

Enamiku koolide panus jääb keskmise lähedale. Samas leidub koole, kus keskmine riigieksamitulemus ületab ootuse ligi 20 punktiga ehk edasijõudmine on väga suur. Teisalt näeme abi vajavaid gümnaasiume, kus riigieksamitulemused on – arvestades sealsete õpilaste põhikoolieksamite tulemusi – üle 20 punkti oodatust madalamad ja õpilaste areng aines on olnud ootamatult madal. Üldiselt on gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisesse suurem just suuremates ja ka keskmiselt kõrgemate eksamitulemustega gümnaasiumides.

Kõigile gümnaasiumidele saadetakse oktoobri jooksul tutvumiseks esialgne analüüs koos katseliste arvutustega selle kooli kohta. Koolidelt kogutakse tagasisidet poole aasta jooksul analüüsi- ja tagasiside metoodika täiendamiseks. Üleriigiliselt avaldatakse tulemused loodetavasti järgmisel õppeaastal.