Väikse lapsega perekonda terroriseerib naaberkorteris resideeruv joodikutest vanapaar

Meie naaber on vanem naisterahvas – pakun, et 55- kuni 65-aastane – kes on enda mõistuse päris ära joonud. Ümbritsevast ta vist eriti aru ei saa ning kuulduste järgi on viibinud ka alkoholiravil kinnises raviasutuses. Tema juures käib joomas üks vanem meesterahvas, kes on samuti alkohoolik. Joomingud käivad päris tihti ja meie korterelamus kostavad seinad väga hästi läbi.

Nende kisa peame tihtipeale kuulama hommikust järgmise hommikuni. Kõige hullem aeg on siiski öösel, aga aktiivsed on nad ööpäevaringselt. Naine on enda hääle ära joonud ja kriiskab kohutavalt.

Kolisime siia aasta tagasi ja loomulikult ei rääkinud eelmine omanik meile sellest probleemist midagi. Kaheksakuuse lapse tuba on täpselt selle naise korteri kõrval ja tihtipeale ei saa ma last tema tuppa magama panna, sest naabri kisa äratab ta üles. Seda kisa on ka niisama õudne kuulata. Plaanime nüüd lapse toa teise tuppa üle viia, olgugi et tapeetisime esialgse toa värskelt lapsemeelseks.

Kõige suurem mure on aga seotud sellega, et naabrid on ahelsuitsetajad ja teevad purjus peaga toas suitsu. Terve trepikoda haiseb ja see tuleb meie korterisse ka. Kardan igal õhtul magama jääda, sest kardan, et nad panevad korteri põlema. Kui nad mõlemad kogu aeg juua täis on, siis pole ju üldse nii vähetõenäoline, et nad ükskord põleva suitsuga magama jäävad.

Rääkisime murest ka korteriühistule. Nemad omakorda rääkisid selle naisterahva ja tema pojaga. Korter on poja oma ja tema ise siin ei ela. Rääkimisest polnud aga midagi kasu, kuna olukord pole muutunud, olgugi et teda ähvardati korteri sundmüügiga. Vähemalt paigaldatakse nüüd koridori suitsualarm, aga ma saan aru, et midagi muud nagu polegi teha.

Elame kolmandal korrusel ja siit tulekahju korral juba lapsega alla ei hüppa. Korterit müüa ka ei taha. Mida saaksime teha, et olukord laheneks? Ehk oskavad lugejad nõu anda?