Äsjaavaldatud raportist selgub, et ülekalastamine, saastatus ning kliimamuutused on eelkõige vähendanud kalade arvukust, kirjutab France24.
Suurimat kahju on märgata nende kalaliikide puhul, mida tarbitakse ülemaailmselt igapäevastel toidulaudadel. Näiteks on makrellide hulk vaadeldud perioodi jooksul vähenenud 74 protsenti.

“Inimtegevus kahjustab ookeani. Kalasid püütakse kiiremini kui nende varud jõuavad taastuda,” selgitas WWFi juht Marco Lambertini. “Ülekalastamine, mereelupaikade hävitamine ja kliimamuutused toovad kaasa kohutavaid tagajärgi kogu inimkonnale, seejuures kannatavad kõige rohkem merest sõltuvad ühiskonnad,” hoiatas ta.

Lisaks kaladele on ohus ka korallid, rannikuäärsed mangroovimetsad ning meriheinalised, mille arvukus sõltub näiteks korallidest.

Raporti kohaselt võivad korallid lausa 2050. aastaks hävida. Samuti on väljasuremisohus neljandik vaala- ning haikalaliikidest.

Ligi 850 miljonit inimest elab korallide läheduses ning seega sõltub nende elu otseselt loodussaaduse arvukusest. Korallid on mitmete oluliste, miljoneid inimesi toitvate kalaliikide arvukuse aluseks.

Samuti kaitsevad korallid rannikut tormide ja erosiooni eest ning pakuvad inimestele kalastamisest ja turismist tulenevat sissetulekut.

Merehein on oluliseks süsinikutalletajaks – 1 ruutkilomeetrilt võib leida ligikaudu 83 000 tonni süsinikku, mis on kaks korda rohkem kui metsades.
Meriheina hulk kahaneb 1,5 protsendi võrra aastas ning võib praeguse tempo juures kaduda 127 aasta möödudes.

Mangroovimetsad on aga olulisteks toitainete allikaks ning varjupaikadeks mitmetele kaladele, imetajatele ja lindudele.