Aserbaidžaani asepeaminister ning pagulaste ja sisepõgenike asjade riikliku komitee esimees Äli Häsänov esitas selle küsimuse esmaspäeval, vahendab News.az.

Häsänov mainis, et Saksamaa 86 esindajast 46, Austria 17 esindajast 12, Taani 13 esindajast 8, Eesti 5 esindajast 4, Soome 10 esindajast 8, Hispaania 47 esindajast 34, Rootsi 17 esindajast 14, Portugali 19 esindajast 15 ning enamik esindajaid Iirimaalt ja Itaaliast hääletasid Aserbaidžaani vastu.

„Millega Aserbaidžaani suursaadikud nendes riikides tegelevad?“ küsis nördinud Häsänov.

Euroopa Parlament kutsus oma resolutsioonis Euroopa Komisjoni kaaluma suunatud sanktsioone ja viisakeelde kõigi Aserbaidžaani poliitikute, ametnike ja kohtunike vastu, kes on poliitiliste repressioonidega seotud.

Samuti kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Liitu viima läbi põhjaliku juurdluse Aserbaidžaani presidendi İlham Äliyevi ja tema perekonnaliikmete vastaste korruptsioonisüüdistuste üle.

„Aserbaidžaani suhted Euroopa Liiduga tuleb üle vaadata selle Aserbaidžaani-vastaste ja islamivastaste tendentside tõttu,“ teatas Aserbaidžaani välisministeerium oma avalduses reedel.