Kulude arvestuse aluseks on võetud sotsiaalministeeriumi ja AS Hoolekandeteenused vahel sõlmitud hankelepingu tegelikud kulud 2015. aasta esimesel poolaastal.

Rõivase sõnul on juulikuu seisuga esitatud sel aastal 148 taotlust rahvusvahelise kaitse saamiseks. Enim on taotlusi tulnud Ukrainast - kokku 62. Rõivas täheldas, et kõik inimesed, kes ei ole sõjapõgenikud, saadakse tagasi riiki, kust nad tulid.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Malle Aleksius täiendas, et lisaraha puudutab ainult tavapärast rännet, mitte neid veel saabumata pagulasi, kellest igapäevaselt meedias juttu. Ta lisas, et lisaks kvootide alusel ümberasustatavatele pagulastele, jõuab omapäi Eestisse iga aasta sadakond varjupaigataotlejat. Sel aastal on selleks arvuks aga juba 144.

"Lisakulud tulenevad olukorrast, kus tavapärane varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv on Eestis võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurenenud," märkis Aleksius.

Politsei- ja piirivalveamet on prognoosinud, et 2015. aastal võib varjupaigataotlejate arv ületada 200 piiri. Sotsiaalministeeriumi andmetel on täiendav rahaliste vahendite taotlus tehtud 90-ne varjupaigataotleja ja 15-ne rahvusvahelise kaitse saaja kohta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid