„Nagu Jean-Claude Juncker ütles, ei ole olukord Euroopas hea. Praegu on aeg näidata üles solidaarsust, kus põgenike jaotusvalem ei ole enam vaidlusküsimus. Eesti seisis selle eest, et kõik riigid panustaksid kriisi proportsionaalselt. Selle kokkuleppe me suvel saavutasime ja nüüd saame keskenduda probleemi tuumale, milleks on sõja eest põgenevate inimeste aitamine,“ ütles Rõivas ning lisas, et eilsel kabinetinõupidamisel otsustati olemasolevat pagulaste vastuvõtmise tegevuskava vastavalt muutunud olukorrale täiendada.

Junckeri ettepanekuga luua kriisidele reageerimiseks alaline süsteem võib peaministri sõnul üldjoontes nõustuda, kuid lõplik otsustusõigus selle rakendamiseks peab jääma riikidele.

Peaministri sõnul ei lõpe sõjapõgenike ränne Euroopasse enne, kui ei parane olukord pagulaste päritoluriikides. „Euroopa Liit peab senisest oluliselt jõulisemalt tegelema rändelaine algpõhjustega päritoluriikides, suunates sinna humanitaarabi, võideldes inimkaubandusega ja osaledes rahutagamismissioonidel. Piirid tuleb saada kontrolli alla ning luua võimalused Süüria rahuprotsessiks, ütles Rõivas. „Samuti tuleks suurendada eesliiniriikidele nagu näites Liibanonile, Jordaaniale ja Türgile antavat tuge pagulastega toimetulekuks,“ ütles Rõivas.

Valitsus arutab Junckeri esitatud ettepanekut 10. septembril toimuval istungil. Siseminister Pevkur osaleb järgmisel esmaspäeval Brüsselis siseministrite kohtumisel, kus riigid esitavad oma seisukohad Komisjoni uutele ettepanekutele.