Üks telefonikõne inimõiguste keskuse eksperdile: Kuule, miks tahad neid rätipäid siia!
Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal rääkis täna Kuku raadios, et vihakuritegude vastu võitlemiseks tuleb parandada karistusseadustikku ja kommunikatsiooni. Intervjuu leidis mitmekülgset vastukaja, millest markantsema näite on Kelly Grossthal oma Facebooki kontol välja toonud.
Delfi avaldab dialoogi Kelly Grossthali loal muutmata kujul.
Helistab mulle üks härra, kuna kuulis hommikul mu intervjuud KUKUst. Vestlus oli meil umbes selline:
- Kuule, ää, miks tahad neid rätipäid siia!
- Vabandust, kellega ma räägin?
- Mis seal vahet on, kellega räägid. Tahad musta meest jah?
- Hmm...
- Kle, ma kuulsin küll sind raadiost ja tean, et see on see, mida sa
tahad!
- Hmm..
- Seda tahtsin ka öelda, et seda teie inimõiguslaste keskust pole vaja.
- Miks sa nii arvad?
- Sest te teenite seal ilgelt pappi ja teiesugused ei hooli Eestist.
- Ilget pappi ei teeni ja Eestist hoolime väga.
- Mida sa hoolid, sünnita lapsi ja õpi hümni sõnad pähe! (lausutud üsna kurjal toonil)
- Hümn on peas, laps juba 15-aastane.
- No laula siis! (lausutud sisisedes, veidi ehk isegi irvitades)
- Käsu peale imelik laulda, aga täna on päike tuju nii heaks teinud, et laulangi! (Jõuan joriseda esimese rea)
- Aaaokei, nojah, koorlaulja?
- Sai kunagi kooris lauldud tõesti, isegi kolm korda laulupeol käidud. - - Tahad, ma laulan sulle midagi veel? Mul oli kooriaegadel lemmiklaul Naissoo "Mu kodu", selle sõnad on siiani meeles.
- Ah, mida, ei ole vaja aga vist tean seda laulu ja ilus on küll.
- Jaa, eriti see osa, mis ütleb, et mu kodu ei emba ka müüride käed ja...
- (Katkestab mu jutu) Ahah, kle aga ma pean nüüd tööle minema, ma ei tohi hilineda!
- No head tööpäeva!
- Sulle ka head tööpäeva!
- Piip-piip-piip