Hukkunute ja kannatanute arv on viimasel kahel nädalal märkimisväärselt suurenenud. See on sundinud Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhte, kelle juuresolekul Minskis kuuekuune relvarahu sõlmiti, organiseerima uusi kõnelusi president Petro Porošenkoga, et arutada, kuidas jõuda eesmärgini, milleks on püsiv vaherahu separatistidega.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja Aleksander Motužjanuk ütles, et ägenenud on valitsusvägede positsioonide ründamine separatistide poolt mässuliste kontrolli all oleva Donetski linna ja riigi kaguosas asuva sadamalinna Mariupoli lähedal.

„Nendel aladel ei ole vaenlane asunud otsesesse võitlusesse Ukraina vägedega, kuid tulistab neid haubitsatest ja Grad raketisüsteemidest regulaarselt ja kaootiliselt,“ ütles Motužjanuk.

Separatistide esindajad süüdistasid valitsusvägesid samal ajal nende kontrolli all olevate alade, sealhulgas elurajoonide pommitamises. Venemaa välisministeerium toonitas sel nädalal aga taas, hoolimata lõputul hulgal vastupidist väitvatest tõenditest nii OSCE kui ka teiste organisatsioonide poolt, et Moskval ei ole Ukraina idaosas toimuvaga mingit seost.

NATO esindaja ütles kolmapäeval, et Venemaa, keda Lääs süüdistab separatistide finantseerimises ja toetamises nii varustuse kui ka võitlejatega, et separatistide igasugused püüdlus krabada enda kontrolli alla veelgi suuremat osa Ukraina territooriumist on lubamatu.

Ukraian president Porošenko kohtub Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga esmaspäeval Berliinis, et arutada pooleteise aaastaga enam kui 6500 inimese elu nõudnud konflikti järjekordset eskalatsiooni.