Uuringud näitavad, et Eesti venelased surevad nooremalt, neid tapavad sagedamini vähktõbi, infarkt ja insuldid. Alkoholi- ja vägivallasurmasid tuleb venelaste seas ette tunduvalt sagedamini kui eestlaste seas. “Ainus, millega eestlased venelastele pika puuga ära teevad, on liikluses hukkunute arv,” kirjutab Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehes.

Ka vaimuhäirete lõikes erinevad eestlased ja venelased suuresti. Vene naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini kui nende eesti sookaaslastel. Ja kuigi eestlasi on harjutud pidama suitsiidialtiks rahvaks, edestavad vene mehed enesetappude poolest eestlasi.

Põhjus on lihtne: venelaste seas esineb tööpuudust üle kahe korra enam kui eestlastel. Töötud aga on ikka haigemad.

Küllap on venelastele tugevasti mõjunud ka Eesti üleminekuaja vapustused: neile ei tähendanud see üksnes majandusraskusi ja tööpuudust, vaid ka vene rahvuse sotsiaalse staatuse langust, nagu Tigasson märgib.

Ometi on Eesti venelaste tervis veel ikkagi parem kui nende Vene Föderatsioonis elavatel rahvuskaaslastel.