"Sain Kristiinat inimesena rohkem tundma Brüsseli ajal. Istusime kõrvuti nii täiskogu saalis kui ka fraktsiooni koosolekutel. Ta on töökas ja ta ei ole rumal. See, mida Kristiina praegu räägib, ei ole see Kristiina, kellena mina teda tundsin," rääkis Oviir.

"Tema partei ei saanud vajalikke hääli, et riigikokku pääseda. Aga ta on noor inimene, kes on pühendanud kogu oma elu poliitikale. See on tema armastuse leib. Ja küllap ta kompab oma niši järele, ikka selle poole, kus on veel ruumi tähelepanu saada. See võib olla ka meeleheide. Kui tal ei õnnestu poliitikas jätkata, siis niisuguste vaadetega inimest ei taha paraku tõenäoliselt keegi endale tööle. Ma arvan, et ta peaks enne mõtlema, kui ühiskonnas sillad põletab. Mul on temast kahju," lausus Oviir.

Oviir ei ole talle helistanud ega küsinud: Kristiina, mis toimub?

"Aga olen sellele mõelnud. See ei ole telefonijutt. Peaksin teda ise nägema. Sest tean: oma hinges ei ole see tema. Ta on ilmselt väljapääsmatus olukorras. Need on inimvaenulikud lähenemised ja mõtted. Ja ma ei usu, et Kristiina inimesi vihkab," lisas Oviir.