Paet: burkade kandmine ahistab naiste õigusi

Sund naistel oma nägu varjata ahistab naiste õigusi, leiab europarlamendi saadik Urmas Paet

Sund naistel oma nägu varjata on naiste õigusi ahistav, selles pole kahtlust ega küsimust, ütles Paet Delfile. "Naiste õiguste piiramise vastu peab olema."

Samas pole kindel, et kõikide küsimuste lahendamiseks on vaja seaduse sundi, lisas Paet. "Eesti ühiskond on kohati juba praegugi seadustega üle reguleeritud. Terves ja toimivas ühiskonnas peab olema ruumi ka eneseregulatsioonile. Kõike ei pea seaduste käskude ja keeldudega korraldama."

Paeti sõnul piisaks antud võimaliku, kuid vähetõenäoliselt tekkiva küsimuse lahendamiseks just ühiskonna enda tugevusest naiste õiguste tagamisel ja tugevdamisel. Kui minna väga formaalseks, siis tekib hulgaliselt lisaküsimusi, mida täpselt keelustada, mis ulatuses jne. "Ma usun ennekõike Eesti ühiskonna enda tugevusse ja terve mõistuse arvestatavasse osakaalu."

Justiitsministeerium hakkab enne pagulaste siia tulekut analüüsima, milliseid oma tavasid nad tohivad siin järgida. Üks ettepanek on keelata muslimi sisserändajatel kanda riietuseset, mis varjab nägu. „Oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad,” põhjendas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

See tähendab, et muslimi pagulased ei saa kanda tänaval, postkontoris ega muudes avalikes kohtades burkat või muid riietus­esemeid, mis nende nägu varjavad. Eestisse tulevad pagulased sellistest riikidest nagu Liibüa, Iraak ja Süüria, kus islam on peamine religioon, kirjutas Eesti Päevaleht.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper leiab, et Tsahkna soov keelustada kultuurilise või religioosse tähendusega riietusesemeid piirab inimeste põhiõigusi ja näib olevat pikemalt läbi kaalumata, viidates pigem hirmule või teadmatusele, vahendab ERRi uudisteportaal.

„Eesti on õigusriik, kus kõigi inimeste õigused on kaitstud sõltumata nende soost, rahvusest, rahvuskultuurilisest või religioossest taustast. Islamiusulistel naistel, nagu kõigil teistelgi Eesti pinnal viibivatel inimestel, on õigus väljendada oma usulisi veendumusi ning elada ja riietuda vastavalt oma kultuuritavadele, ilma et riik nende veendumusvabadust või isikupuutumatust põhiseadusvastaselt piiraks,“ leidis Sepper.

„Vaevalt tahab valitsus hakata jõuga marginaliseerima rahvusvähemusest naisi, kelle positsioon Eesti ühiskonnas ja oma kogukonnas võib juba niigi kujuneda eelarvamuste või kultuuritraditsioonide tõttu allutatuks,“ arvas volinik.