"Venemaa kasvav agressiivsus lääneriikide suunal on viimasel paaril aastal sundinud paljusid analüütikuid ja ajakirjanikke mitmel pool maailmas taas keskenduma võimalikele ohustsenaariumitele. Mitmed nendest, sealhulgas näiteks Zbigniew Brzezinski, räägivad külma sõja taaspuhkemisest Venemaa ja lääneriikide vahel," kommenteeris Mihkelson Delfile.

"Sageli on analüüsides üheks võimalikuks pingekoldeks arvatud NATOsse kuuluvaid Balti riike ning laiemalt Läänemere piirkonda. Põhjuseks tuuakse eeskätt Venemaa arvatavat soovi hävitada NATO või vähemalt lõhkuda Lääne ühtsus. Läänemere regiooni näevad analüütikud Venemaale oma kavatsuste elluviimiseks mugava platsdarmina, sest siin regioonis on Venemaa sõjaline võimekus püsivate löögiüksuste näol nähtavalt tugevam NATO tänasest vastukaalust. Seetõttu pole Rootsi instituudi raportis midagi erakordset. Küll aga oleks selliste meediatähelepanu püüdvate raportite puhul oluline siiski rõhutada just meetmeid, mida riigid peaksid tegema, et pakutud ohustsenaariumid kunagi ei teostuks," arvas kaitsekomisjoni esimees ja viitas, et nii Rootsi kui ka Soome on viimasel ajal teatanud kaitsekulutuste suurendamisest.

"Mõlemad riigid on seejuures pööramas suuremat tähelepanu Läänemere strateegiliselt olulistele saartele nagu Gotland või Ahvenamaa. Kogu Läänemere piirkonna julgeolekut aitaks aga kindlasti tasakaalustada ning tugevdada Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga," arvas Mihkelson.

"Mis puudutab aga Balti riike, siis meie puhul on tähtis jätkuvalt iseseisva kaitsevõime ja laiapindse julgeoleku tugevdamine kahasse liitlasjõudude püsiva kohaloleku suurendamisega. Mida selgem on riikide tahe võimalikke konflikte vältida, seda kindlam on ka võimalus, et ükski ohustsenaarium kunagi ei käivitu."