"Siin on küsimus kriiside äratundmises. Kui me praegu enda arvates tõsisest möödalaskmisest ei mäleta kuu aja pärast praktiliselt midagi, siis pole teda põhjust ka miinuseks pidada," tõdes Toomla valitsuse tegevust analüüsides.

"Me peaksime otsima midagi sellist, mida me oleme suutelised mäletama ka vahetult enne järgmisi valimisi. Seda silmas pidades võiks ehk rääkida ainult ühest probleemist, millele põhjust ei oska ma välja pakkuda," tunnistas Toomla, nentides, et praegune olukord ei ole kindlasti just kõige tavalisemate killast.

"See on mingite tegevuste kogum, mis on viinud selleni, et koalitsioonipartnerid tahavad üle vaadata koalitsioonilepingut. Igal juhul on tegemist väga iseäraliku protsessiga nii varases staadiumis. Kui need ülevaatamised viivad valitsuse lagunemiseni, siis tuleb hakata otsima võimalikke, arvatavasti praegusele silmale varjatud põhjusi nii koalitsiooni moodustamise perioodist kui ka valitsuse tegevuse esimestest nädalatest."

Ülejäänud plussid ja miinused tasandavad Toomla hinnangul veel vähemalt hetkel üksteist ära ning on rohkem nii ja naa küsimused:

"Vähemasti teoreetiliselt saaks esile tuua veel ühe miinuse - välisministri lahkumine. Kuid seda ei oska mina panna valitsuse süüks - oma kohtusaaga esimesel tasandil ei nähtud välisministri seotust ning miski ei takistanud teda ametivannet andmast. Kui valitsuse liige oleks oma ametist vabastatud mingi jubeda probleemi tõttu, siis oleks tõepoolest saanud rääkida möödalaskmisest ja võib olla isegi kriisist."

"Uue välisministri võrdlemisi kiire ja valutu leidmine võiks olla pluss. Kui koalitsioonilepet põhjapanevalt muutma ei hakata, siis oleks see teine pluss, kuid juba tulevikus," analüüsis Toomla.

"Nii et võtame kokku - riik toimib, ühiskonnas rahulolematust pole märgata. Opositsioon loomulikult suudaks üles lugeda enamgi miinuseid - kogu valitsuse tegevus on üks suur miinus, sealt siis ka umbusaldushääletus. Suurim valitsuserakond leiaks kindlasti veelgi rohkem plusse, võib olla isegi mitte ühtegi miinust," võttis Toomla kokku.