Meenub mõne aasta tagune lugu suvisest lisatöökohast, kus tutvusin äsja täisealiseks saanud köögiabilisega. Ajasime juttu päeval toidukordade ajal ning õhtuti pärast päevakohustuste möödasaamist. Neiuga oli vaba ja tore suhelda senikaua, kuni ta mind Facebookis sõbraks lisas.

Õhtul kohtudes ootas mind paras emalõvi ees, kes tegi korraliku peapesu teemal, miks ma suhtes olen. Jäin lolli näoga teda vaatama, kuna mingeid lähedasi kokkupuuteid meil ju neiuga polnud ning ka juttu sellest ei olnud tehtud. Kas tõesti siis iga naishing paneb end vaimusilmas kohe paari vähegi sõbralikkust üles näitava meespoolega?

Julgesin kodus oma kaasale ka üles kerkinud murest rääkida – kuidas iga uus naistuttav end kohe minuga paari suvatseb panna. Nüüd sain peapesu oma naiselt! Kaasa kinnitas, et ma suhtlen nendega liiga vabalt ja naiste lootusi hellitavalt. Eks alguses muidugi vihastasin ja ajasin kõik tagasi, kuid hiljem jäin oma käitumismaneeri peale mõtlema. Teen jah liiga palju nalja ja püüan meeldida. Ilmselt sellest loevadki neiud välja tohutu huvi nende vastu ning ootused tekivad vastavalt.

Eks lugeja võib nüüd soovitada, et suhtleksin pigem meestega ja looksin sõbrasuhteid. Lähikonnas isegi on mõned mehed, kuid need liigituvad järgmiselt: seksisõltlane, melanhoolik ja kalamees. Esimesega neist saab siis ainult temale huvi pakkuvatel teemadel jahuda. Teine räägib, kui rämps on kogu maailm, ja kolmas istub igal tööst vabal päeval paadis.