Kruuse sõnul on praegu esimene ülesanne panna toimima karantiin ja hävitada haiguskolde sead. „Tuleb teha väga konkreetsed tegevused. Kõigepealt tuleb taudikolletes loomad likvideerida. Sead tuleb hukata ja korjused tuhastatakse. Kõik käib loomatauditõrjeseaduse alusel, mille täitmise eest komisjon vastutab.“ Kruuse lisas, et hävitamisele läheb pea 500 looma, kelle seas on kahe farmi sead ja üks üksik kodusiga. „Nii palju, kui ma tean, siis seal on emised ja põrsad läbisegi,“ lisas katku tõttu oma puhkuse katkestanud minister.

„Teine ülesanne on karantiin. Tähendab seda, et inimesed ei saa järelevalvetsoonis lihtsalt edasi-tagasi liikuda. Loomade ja loomsete saaduste ja kõrvalsaaduste liikumist piiratakse samuti ning piirkonda uuritakse täiendavalt.“

Kolmandaks tähendab hävitusprotsess ministri sõnul ettevõttele kahju. „Kui on täidetud kõiki loomapidamise nõudeid, siis saab farmer ühe looma kohta 100 eurot kompensatsiooni.“

Ümberkaudu rohkem seafarme pole

Küsimusele, kui palju peaksid muretsema ülejäänud Eesti seakasvatajad, ütles Kruuse, et seafarmerid on pidanud katku pärast muretsema sellest ajast peale, kui seakatk Eesti pinnale ja metssigade sekka jõudis. „Muret tundma peavad kõik, kes seakasvatusega tegelevad ja seetõttu on ka seakasvatuse reeglid olnud suhteliselt ranged. Nõue, et sead ei puutuks kokku metssigadega, on olnud range,“ rääkis Kruuse. „Selles tsoonis mulle laekunud info põhjal rohkem suuri farme ei ole. See võiks justkui olla positiivne. Kui oleks, siis läheksid ka nemad karantiini ja probleemid oleksid hetkel suuremad. Praegu see nii ei ole,“ lisas minister.

Kuidas katk kodusigadeni jõudis ministri sõnul alles uuritakse. „Minuni on jõudnud jutt, et katk pääses liikuma seoses Avatud talude päevaga, kuid ükski nendest konkreetsetest ettevõtetest üritusel ei osalenud, nii et see ei ole tõenäoline,“ sõnas Kruuse.