Toimuvad valimised on tõenäoliselt kõige mõttetumad maailmas, hindab ajaleht The Telegraph.

Tegemist on esimeste kohalikul tasemel valimistega alates 2011. aastast, mil kommunistlikus riigis tuli võimule Kim Jong-ili poeg Kim Jong-un. Alates 1999. aastast toimuvate valimiste eesmärgiks on õigustada sõna „demokraatlik“ riigi ametlikus nimes – Korea Rahvademokraatlik Vabariik.

Võimude pettumus oli suur, kui 2011. aasta juulis võttis kohalikest valimistest osa 99,82% elanikest, mida on ilmselgelt vähe riigi kohta, mille valitsus üritab totalitaarse korra abil kontrollida kogu 24,9 miljoni elanikuga rahvast.

Järgmistel, 2014. aastal toimunud rahvaassamblee valimistel oli tulemus rahvaesindajatele juba meelepärasem ja valimistest võttis osa sada protsenti riigi elanikkonnast.

Üllatavalt ei ole Põhja-Koreas aga vaid üks erakond. Toonastel valimistel sai Töölispartei 687-kohalises parlamendis 606 kohta. 50 kohta sai Korea Sotsiaaldemokraatlik Partei, 22 kohta Chondoist Chongu partei, kuus kohta Jaapani-Korea Elanike Üldassotsiatsioon ja kolm kohta nii-öelda iseseisvad.

Tegelikult allub aga kogu opositsioon de facto Töölisparteile ja mingit teisitimõtlemist ei toimu, sest ka valimissedelitel on vaid ühe kandidaadi nimi.

Valimistel tuleb elanikul valida kahe valimiskabiini vahel, ühes on võimalik hääletada olemasoleva ainsa kandidaadi poolt ja teises tema vastu. Viimasesse sisenemine kujutab endast aga ülimat riski, kuna valimisjaoskonna töötajatel on kohustus hääletaja iga liigutust jälgida.