See tähendab, et ministeerium võtab endale lisaaega, sest kui teabenõudele tuleb vastata viie päevaga, siis selgitustaotlusele 30 päevaga. Ministeerium selgitab oma vastuses, et organisatsioonide küsimustele vastamine eeldab ministeeriumi teabe täpsemat analüüsi, sünteesi ning lisateabe kogumist.

„Sisuliselt näitab sotsiaalministeeriumi vastus, et konkursiga ei ole kõik korras,“ kommenteeris vastust Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Marianne Meiorg.

„Meie küsimused puudutasid juba läbiviidud konkurssi. Palusime dokumenti, millega konkursi etapid paika pandi ning selgitada põhjuseid, miks tehti konkursi läbiviimisel just selliseid valikuid. Öelda, et sellistele küsimustele vastamiseks on vaja läbi viia lisaanalüüs ja koguda lisateavet, jätab mulje, nagu ei oleks konkurss toimunud varem kindlaks määratud reeglite järgi, vaid tingimused selgusid valikuprotsessi käigus ilma eelneva analüüsita. Miks muidu on ministeeriumil vaja lisaaega, et konkurssi sihtrühmadele selgitada,“ leidis Meiorg.

Teabenõude esitajad otsustasid nüüd pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole. „Otsustasime pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole, kuna me pole nõus, et tegemist on sotsiaalministeeriumilt pikemat analüüsi nõudva selgitustaotlusega. Küsime ju ikkagi teavet, mis peaks ministeeriumil juba läbiviidud konkursi kohta kindlasti olemas olema,“ selgitas Meiorg.

13 organisatsiooni, kes on enamus sotsiaalministeeriumi püsipartnerid sotsiaalkaitse tagamisel, on pöördunud ministeeriumi poole vastuste saamiseks juba kaks korda. Pöördumise põhjuseks on voliniku valimise protsessi ebaselgus, kuna siiani on küsimused üleval isegi seal osalenud teistel kandidaatidel. Oma pöördumises väljendasid organisatsioonid muret selle üle, et voliniku valimine ei olnud piisavalt läbipaistev, mis on tekitanud küsimusi protsessi korrektsuse üle. Ka soovitakse saada juurdepääsu dokumentatsioonile, mis näitavad võrdõigusvoliniku kandidaatide punkte ja pingerida valimisetappide kaupa.

Viimases pöördumises küsiti järgmist:

• Oma vastuses ütlete, et konkursikomisjoni ei moodustatud. Miks ei pidanud ministeerium antud juhul komisjoni moodustamist vajalikuks, võttes arvesse, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev Sotsiaalministeeriumist sõltumatu ja erapooletu asjatundja? Kogu protsessi läbipaistvuse tagamine on sellisel juhul iseäranis oluline.

• Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 11kohaselt viib konkursi voliniku ametikohale läbi valdkonna eest vastutav minister. Soovime saada juurdepääsu dokumendile, millega määrati kindlaks konkursi etapid, hindamiskriteeriumid, skaalad ja protsessi kaasatud isikud. Kas see toimus enne konkursi välja kuulutamist või etapiti?

• Kas Sotsiaalministeeriumis toimuvad konkursid ka tavapäraselt välistamise meetodil ja üldist paremusjärjestust ei koostata? Miks valiti sellisel juhul tavalisest erinev meetod?

• Kas kandidaadid olid algusest peale konkursi etappidest, hindamiskriteeriumitest ja skaaladest teadlikud?

• Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask ütles 17. juunil, et valikukomisjon tegi viimasesse vooru pääsenud kandidaatide vahel valiku ja esitas ministrile kinnitamiseks ühe kandidaadi. Samasugust protsessi kirjeldas 7. juulil ka võrdõigusvolinikuks valitud Liisa-Ly Pakosta. Samas selgub Teie ja Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske 8. juuli avaldustest, et minister tegi valiku siiski kahe kandidaadi seast ja mitte ühe, nagu ministeerium oli varasemalt avalikkust informeerinud. Palume selle vastuolu osas selgitusi.

• Oma vastuses ütlete, et konkursiülest paremusjärjestust valiku tegemise alusena ei koostatud. Soovime juurdepääsu töövahendiks olnud dokumendile, kus on näha viimasesse vooru pääsenud kandidaatide paiknemine konkursietappide lõikes. Teised kandidaadid võivad olla esitatud nummerdatult või initsiaalidega

Algse pöördumise esitasid järgmised organisatsioonid:

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti LGBT Ühing

Eesti Naisjuristide Liit

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Seksuaaltervise Liit

Ida-Virumaa Integratsiooni Keskus

Tallinna Inimõiguste Infokeskus

MTÜ Oma Tuba

MTÜ SEKY