Keit Pentus-Rosimannuse soovitused uuele välisministrile: tal läheb vaja häid jooksutosse, kristallkuuli ja säravat naeratust
Praegu veel välisministri ametis olev Keit Pentus-Rosimannus peab Marina Kaljuranda parimaks mantlipärijaks ning annab talle kaasa ka paar inimlikku soovitust.
Missugused soovitused annate uuele välisministrile kaasa?
Marina Kaljurand on nii tugev diplomaat. Tal on lisaks diplomaadi omadustele kõik eeldused saada väga heaks poliitikuks. Tal on väga terav ühiskondlik närv. Väga põhjalikke soovitusi ta isegi ei vaja, ta on sedavõrd valmis poliitik ja valitsuse liige. Aga ma olen inimliku külje pealt soovitanud, et stressi maandamiseks on tal vaja häid jooksutosse, tuleviku ennustamiseks korralikku kristallkuuli ja sõprade võitmiseks säravat naeratust. Ma arvan, et tal on praeguseks need kõik olemas.
Kui üksmeelselt tuli otsus kinnitada Marina Kaljurand välisministri kandidaadiks?
Arutelu oli hästi avatud ja hästi südamlik. Kõik juhatuse liikmed on valmis igati toetama ja kaasa aitama selleks, et valitsus saaks hästi toimida ja et Marina Kaljurannal oleks võimalus kõiki olemasolevaid eeldusi maksimaalselt realiseerida. Palju häid soove, soovitusi ja mõtteid sai Marina Kaljurand kaasa ja mis on kõige olulisem: teadmise, et ükskõik, mis ajahetkel tal tuge peaks vaja minema, on see Reformierakonna juhatuse liikmete poolt tal kindlasti olemas.
Kas see ei tekitanud nurinat, et ta ei ole Reformierakonna liige?
Ma saan rääkida iseenda eest ja minu arvates ei ole see kindlasti praegu asi, mida tasuks kellelegi ette heita. Tänu sellele, et Marina Kaljurand selle ettepaneku vastu võttis on Eesti saanud juurde ühe väga hea tugeva selgrooga ja väga särava inimese valitsuses. Praeguses olukorras, kus kriise, keerulisi olukordi on igas Euroopa nurgas, ka Euroopa piiride taga, on kõige olulisem see, et peaminister saaks olla kindel ja veendunud, et inimene, kes välisministri portfelli üle võtab on väga hea asjatundja ja väga hea diplomaat, mida Marina Kaljurand kindlasti on.
Kas koosolekul oli keegi, kes tõi välja selle, et Kaljurand ei ole erakonna liige?
Marina Kaljurand ise seda kohe alguses ka põhjendas ja selgitas. Kuna need arengud on viimasel ajal olnud väga kiired on loogiline, et inimesele tuleb anda aega sisse elada. Veelkord ei ole minu asi kellegi teise eest rääkida. Ma saan öelda, et minu arvates on väga oluline minna samm sammu haaval ja esimese sammuna on tähtis, et Eesti saaks endale välisministri ja see kõige parem välisminister minu arvates on tõesti Marina Kaljurand.
Siim Kallas on kritiseerinud valitsust, et sellel ei ole konkreetset plaani Kreeka küsimuses. Kas see kriitika on põhjendatud?
Siim Kallase kaasamõtlemised, ettepanekud kindlasti on ju alati oodatud. Kreeka olukord ja see, kuidas kogu Kreekaga seonduv on arenenud, arusaadavalt tekitab põhjendatud nurinat ja rahuolematust mitte ainult valitsusest väljas olevate ekspertide poolt, vaid kõikides eurotsooni ja euroliidu valitsustes ka sisemiselt. Praegu on palju olnud hüplikkust Kreeka valitsuse enda poolt, mis on teinud kogu protsessi raskemaks, mitte vastupidi. Väga värskelt on Kreeka poolt tulnud uued ettepanekud selleks, kuidas olukorrast välja tulla ja neid ettepanekuid kindlasti praegu analüüsitakse. Eesti jaoks kindlasti on tähtis kindluse saamine, et Kreeka vajalikud reformid teeb ära. Reforme asendada või neid tegemata jätta võimalik ei ole ja loomulikult me omaltpoolt teeme kõik selleks, et Kreeka seda olukorda ka mõistaks.
Kuidas teha jõulisemat ja aktiivsemat välispoliitikat?
Välispoliitika on selline valdkond, millesse saab ja tuleb kaasa aidata ja oma panus anda mitte ainult ka välisteenistusel, mitte ainult Eesti diplomaatidel, mitte ainult välisministril, vaid tegelikult ka valitsuses absoluutselt igal valitsuse liikmel ja ka väljastpoolt valitsust nii parlamendil, samuti kolmandal sektoril ja ma arvan, et välispoliitiliste protsesside selgitamisel ja suunamisel on tihti ka meedial väga oluline roll. Iga osapool, kelle jaoks on oluline nii meie julgeolekupoliitika kui see, et me tõesti oleksime parimal võimalikul moel esindatud, et meil oleks võimalikult palju sõpru, peab selle nimel panustama ja pingutama ja ma arvan, et selles osas on Eesti valmisolek päris suur.
Kas te ise tundsite, et panustasite põhjalikult ja andsite endast välisministri ametis kõik?
Oli üks minu suur soov igati õhutada sellist avatud suhtumist ja initsiatiivikust. Ka seda, et välispoliitika ei oleks ainult ühe ministeeriumi keskne, vaid et neid, kes kaasa mõtleksid, aitaksid ja keda kutsutaks kaasa mõtlema ja keda kuulatakse, oleks rohkem. See on suund, milles kindlasti jätkama peab ja mul on küll tunne, et Marina Kaljurand on samamoodi väga avatud juht ja väga avatud suhtumisega, mida Eesti välispoliitika vajab.
