Seitsmes võrdse kohtlemise teemadega tegelevas organisatsioonis protesti ja küsimusi tekitanud konkursi eelviimasesse vooru pääsesid kolm kandidaati: soolise võrdõiguslikkuse ekspert Christian Veske, inimõiguste keskuse juht Kari Käsper ja endine riigikogu liige Liisa Pakosta. Eesti Päevalehele teadaolevalt valikukomisjonilt enim punkte saanud Käsper langes ootamatult konkurentsist.

Käsperile said saatuslikuks loomuomadused

Ministeerium selgitab oma Facebooki lehel, et Käsperile osutus saatuslikuks voor, kus püüti välja selgitada, milline inimene on kandidaat oma loomult. Vaagiti, kas ta on seni oma tööd tehes olnud pigem sildu ehitav ja loov või neid lammutav ning missugused on olnud tema senised koostööoskused, tolerantsus ja empaatiavõime.

Käsperi sõnul on aga vastupidi kogu tema tegevus olnud suunatud koalitsioonide loomisele, nagu võrdse kohtlemise võrgustik. „Olen ehitanud sildu väga erinevate vaadetega inimeste vahel väga erinevates sektorites, sotsiaalministeerium on usaldanud mind viis aastat järjest juhtima ainsat suuremat võrdse kohtlemise edendamise kampaaniat "Erinevus rikastab", mis on hea näide koostööst avaliku sektori, ülikoolide ja vabakonna vahel,“ kirjutas Käsper ministeeriumile vastuseks.

Mehe hinnangul ei oleks iga inimene selliste ühenduste loomise ja hoidmisega hakkama saanud, sealhulgas ka koostöö tekitamisega erinevate vähemusgruppide vahel. „Juhtisin võrdõigusvoliniku osalusel koalitsioonide loomise suuremale vajadusele tähelepanu nii oma essees kui ka vestlusel ning olen pidevalt rõhutanud vajadusele teema osas koostööks nii riigiasutuste sees kui ka sektorite vahel,“ leidis Käsper.

Konkursist väljalangemise kohta põhjendust nõudnud inimõiguste keskuse juhi sõnul on ministeerium tema kirju eiranud. „Leian, et selline iseloomustus on ebaõiglane ja kahjustab minu mainet,“ kirjutas ta, lisades, et ei ole andnud ministeeriumile nõusolekut oma nime avaldamiseks ja läbi muda vedamiseks.

Pakosta seljatas võrdõiguslikkuse eksperdi

Vastuolulise konkursi viimasesse vooru – majasisesesse teledebatti voliniku tööd puudutavatel teemadel – kutsuti parteitu Veske ja IRLi kuuluv Pakosta, mille järel esitati ministrile kokkuvõte kahe parima kandidaadi kohta.

Kas Tsahkna valis kandidaadi, kes valikukomisjoni hinnangul oli parim, ei täpsustata, kuid ministeeriumi väitel rääkis otsuse langetamisel Liisa Pakosta kasuks tema laialdane valdkondliku ja ühiskonnaalase töö kogemus, varasem juhtimiskogemus ja hariduslik taust.

Tsahkna selgitas pärast otsuse väljakuulutamist, et voliniku rolli laiendamine eeldab tuntust, võimekust kaasata ühiskonna erinevaid osapooli ja kogukondi ning kogemusi seadusandluse väljatöötamisel ning analüüsimisel. „Mul on hea meel, et Liisa Pakosta on juba aktsepteeritud arvamusliider, mitte ei pea hakkama end selles rollis tõestama,“ ütles Tsahkna oma erakonnakaaslase kohta.

Margus Tsahkna ja Liisa Pakosta on pikaaegsed erakonnakaaslased.

Käsper aga leiab, et Pakosta puhul võib tema tegevust hakata takistama varasem poliitiline vastandumine võrdõigusteemade käsitluse osas. Ka Silver Meikar juhtis tähelepanu, et Pakosta ametisse määramist kommenteerides jättis Tsahkna nimetamata ühe olulise diskrimineerimise liigi, mille vastu võrdõiguslikkuse volinik peaks võitlema – seksuaalse orientatsiooni alusel diskrimineerimine.

Pakosta oli nimelt algselt üks kooseluseaduse algatajatest ja osales ka selleteemalistel aruteludel, kuid eemaldas hiljem oma nime algatusgrupist, võttis seaduse vastu sõna ja hääletas viimaks ka selle vastu.

Vabaerakonna liige ja inimõiguste aktivist Jevgeni Krištafovitš, kes samuti võrdõiguslikkuse volinikuks kandideeris, kuid juba esimestes voorudes konkurentsist langes, ütles, et see konkurss oli sedavõrd piinlik, et kommenteerida seda, millega ministeerium Tsahkna valikut põhjendab, ei ole tal vähematki soovi. „Aga ühes asjas ma palun siiski [ministeeriumilt] selgitust: mis õiguslikul alusel teie siseaudiitor (või kes iganes veel) nõudis volinikult 24 tunni jooksul digitaalallkirjaga tunnistust, kellele ja mida on ta konkursist rääkinud?“ kirjutas Krištafovitš.


Konkurss võrdõiguslikkuse voliniku leidmiseks

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kohale kandideeris kokku 28 inimest. Neist kümne puhul ei vastanud nõuetele dokumendid ja viiel puudus varasem valdkondlik töökogemus.

Esseevoorust, kus kandidaatidel tuli kirjutada teemal „Minu nägemus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioonist minu ametiaja jooksul“, langes välja kaheksa kandidaati ja vestlusvoorust ei saanud edasi kaks kandidaati.

Konkursi eelviimasesse vooru pääsesid Veske, Pakosta ja Käsper, kellest viimane sai Eesti Päevalehele teadaolevalt valikukomisjonilt küll kõige rohkem punkte, kuid langes sotsiaalministeeriumi väitel loomuomaduste pärast konkurentsist välja.

Viimases voorus langes välja valikukomisjonilt teisena kõige enam punkte saanud kandidaat, võrdõiguslikkuse ekspert Veske, kui sotsiaalkaitseminister Tsahkna otsustas nimetada uueks volinikuks Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva Pakosta, kes alustab tööd 3. oktoobrist.