Isegi kui saan kell 7 maast lahti, siis minu töövõime tippaeg on kuskil pärast kella 16 õhtul. Puhkuse ajal kodus satun nii hoogu, et kell 3-4 ööselgi on raske oma tegemisi kokku tõmmata – energiat on sel ajal niivõrd palju ja keskendumisvõime tipus.

Pole isegi tähtis, kui palju ma öösel magan – võin minna magama kell 21 või 22, aga kell 7 tõusta on ikkagi alati kohutavalt raske. Pea on nagu vati sees või pimedas kotis, navigeerin tööle nagu zombi.

Puhkuse ajal seevastu lähen peaaegu igal öösel magama alles kell 4 või 5, aga tõusen ikka värskelt enne lõunat, kell 10 või 11. Organism oleks justkui disainitud nõnda, et just nimelt kella 7 paiku on kõige magusam uneaeg.

Mõni ütleb, et see on sellest, et olen öösel sündinud, aga ei tea, kas see ka tegelikult paika peab.

Hea lugeja, millised on sinu uneprobleemid ja kuidas on need mõjutanud sinu tervist? Jaga mõtteid ja kogemusi aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!