DELFI BRÜSSELIS: Eesti ootab teistelt riikidelt suuremat rahalist panust Ukraina aitamiseks

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul ei tohi lasta tekkida olukorral, kus Venemaa suudab Ukraina rahaliselt n-ö surnuks kurnata.

NATO kaitseministrid arutasid täna Brüsselis Ukrainat puudutavaid teemasid. Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ütles oma avakõnes, et NATO soovib näha tugevat, iseseisvat ja jõukat Ukrainat.

„Seetõttu aitame Ukrainat relvajõudude reformimisel ja riigikaitse institutsioonide ülesehitamisel. Samuti toetame riiki kübervallas ja logistikas,“ sõnas ta. „Viimastel päevadel oleme näinud ka olulist edasiminekut Ukraina usaldusrahastutega (trust fond – U. J.).“

Need viimased aga valmistavad pisut muret Eestile. Eesti Päevalehele teadaolevalt soovis kaitseminister Sven Mikser arutelu käigus motiveerida liitlasi nendesse rahastustesse rohkem panustama.

Selle diplomaatilise kõnepruugi tagant võib seega välja lugeda, et Eesti pole väga rahul sellega, kui palju teised riigid on Ukrainat rahaliselt toetanud.

Mikser ütles pärast kaitseministrite arutelu, et rahvusvaheline kogukond võiks rohkem mõista, et Ukraina olukord on habras. „Sanktsioonid annavad Venemaal tunda, aga president Putin usub, et suudab kauem vastu pidada kui Ukraina,“ selgitas Mikser. „Seega on oluline anda rahalist abi Ukrainale, et seda ei juhtuks.“

NATO on loonud Ukraina abistamiseks kokku viis erinevat usaldusrahastut. Eesti panustab neist kahte: küberkaitse fondi ning meditsiinilise taastusravi fondi. Rahastute loomine lepiti kokku eelmise aasta septembris NATO tippkohtumisel Walesis. Siis öeldi, et iga riik panustab neisse rahaliselt vahemikus 50 000 kuni 400 000 eurot. Lisaks panustavad riigid oma ekspertiisiga erinevates valdkondades nagu näiteks Eesti küberkaitse alal.

Eesti on lubanud anda küberkaitserahastusse 100 000 eurot.