Eesti SKP jäi eelmisel aastal Leedust maha, aga tõusis Kreekast ettepoole
Eelmisel aastal jõudis Leedu esimest korda SKP arvestuses Eestist ettepoole. Võrreldes aastaga 2011 tegi Leedu hinnatasemega korrigeeritud SKP läbi korraliku hüppe ja 2014. aastal oli Leedu SKP 74 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Eesti kasv on samal ajal olnud palju vaevalisem ja eelmisel aastal ei mõõtnud Eurostat 2013. aastaga võrreldes Eestis mingit edasiminekut, mistõttu Eesti SKP jäi endiselt tasemele 73 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Küll aga oleme eelmisel aastal mööda saanud Kreekast, mille majandus jätkab vähikäiku, sest Kreeka SKP langes 72 protsendile Euroopa Liidu keskmisest.
Kreeka on esimene Euroopa Liidu "vana" liikmesriik, kelle SKP tasemest Eesti on möödunud. Kui Eesti majandus kunagi jälle kasvama hakkab, ei ole meist kuigi kaugel ka Portugal, mille SKP on püsinud viimastel aastatel 78 protsendi juures.
Euroopa Liidu postkommunistlikest liikmesriikidest on Eestist praegu lisaks Leedule ees ka Slovakkia, Sloveenia ja Tšehhi.
Endale lubada saavad eestlased vähe
Kõik need SKP numbrid on saadud nii, et arvesse on võetud ka erinevaid hinnatasemeid riikides.
Kui SKP mõõdab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste hulka, siis inimeste tarbimistaseme hindamiseks kasutab Eurostat Tegeliku Isikliku Tarbimise mõõdikut.
Isikliku tarbimise näitajad on Eesti jaoks palju mornimad kui SKP näitajad. Eesti oli eelmisel aastal vaid 65 protsendi peal võrreldes Euroopa Liidu keskmisega ja võrreldes 2013. aastaga see ei kasvanud. Küll oli mõned aastad varem eestlaste tarbimine tõusu läbi teinud.
Kui leedulaste SKP on Eestiga võrreldes sisuliselt samal tasemel, siis isikliku tarbimise näitaja oli neil eelmisel aastal 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Viimase nelja aasta jooksul oli see Leedus kiirelt kasvanud.
Tarbimise seisukohalt on Kreeka endiselt eespool nii Leedust kui Eestist, kuigi kreeklaste tarbimine on viimastel aastatel selges langustrendis.
Hinnad on Eestis kõrged
Tegeliku Isikliku Tarbimise seisukohalt on olulised hinnatasemed ja siin paistab Eesti silma saatusekaaslastega võrreldes üsna kõrgete hindadega. Eelmisel aastal oli hinnatase Eestis 74 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, olles eelneva aastaga võrreldes natuke tõusnud. Leedu hinnatase on püsinud vaid 59 protsendi peal, sellal kui Läti oma on 68.
Eestist kõrgem hinnatase on vaid Sloveenias, sellal kui näiteks Tšehhis on hinnatase vaid 60 protsenti ELi keskmisest ja Ungaris ja Poolas 53 protsenti Euroopa keskmisest. Poola, Tšehhi ja Ungari puhul on eurodes mõõdetud hinnataseme langusele kaasa aidanud rahvusvaluutade devalveerumine.
Leedulaste kõrgemat tarbimist üsna sama suure SKP taseme juures selgitabki nende madalam hinnatase.
Soome SKP on viimase nelja aasta jooksul üksnes alla käinud ja eelmisel aastal oli see vaid 110 protsenti ELi keskmisest. Peale väikest tõusu langes ka soomlaste tarbimine uuesti tasemele 113 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Samas hinnad on Soomes endiselt kõrged, 124 protsenti ELi keskmisest.
