Eesti integratsioonipoliitika on MIPEXi tulemuste järgi Baltimaadest ja Kesk-Euroopast ees. Meile järgnevad Tšehhi, Ungari ja Rumeenia. Läti ja Leedu jäävad nimistus Eestist kaugele maha vastavalt 37. ja 34. kohale. 

Võrreldes viimase MIPEX uuringuga on Eesti tulemus ühe punkti võrra paranenud. Samasugust arengut nagu pärast 2007. aasta uuringut ei ole aga toimunud. Tookord andis Eesti märkimisväärsele hüppele hoogu 2008. aastal vastu võetud Võrdse kohtlemise seadus. Käesolevat olukorda kirjeldatakse kui „pooleldi soosivat“, kuna tugevuste kõrval on olemas ka selged nõrkused. Tugevustest tuuakse välja ambitsioonikad tööhõive ja hariduse programmid. Uuringu autorite hinnangul on suurim väljakutse luua kõigile elanikele usalduslikud tingimused üksteisega suhtlemiseks ja osalemiseks demokraatlikus elus, samuti kodakondsusega seotud küsimused. 

Uurimuse andmetel toimub Eestis pigem emigratsioon kui immigratsioon. Väljastpoolt ELi tuleb Eestisse iga-aastaselt vaid 2000-3000 inimest. Võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega tuuakse raportis välja, et Eestisse tulevad immigrandid enamasti SRÜ riikidest. Kõrgharidust omab Eesti immigrantidest ligi 40%, mis on kõrgem kui ülejäänud Euroopa riikides.

Samas tunnistatakse uuringus Eestis valdavat immigratsioonivastast meelsust, mis on märksa tugevam kui enamuses arenenud riikides. Eesti kodakondsuse tingimused on MIPEXi hinnangul karmimad kui üheski arenenud demokraatlikus riigis.

MIPEX on ainulaadne analüüsivahend, mille abil saavad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid parandada ja arendada immigratsioonipoliitikaid. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 167 erinevat näitajat kaheksast eluvaldkonnast. Uurimise alla kuuluvad kõik ELi riigid, Austraalia, Kanada, Island, Jaapan, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Norra, Šveits, Türgi ja USA. Varem on MIPEX uuringuid välja antud aastatel 2007 ja 2011. 

Selle aasta MIPEXi lõplikud tulemused ja pingeread tehakse teatavaks 30. juunil.