Oppi meenutas pressikonverentsil, et sel kevadel toimusid riigieksamid 19. korda ja teist aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. 

Eksameid sooritas Oppi kinnitusel pea 10 000 inimest. Täpsemalt oli eksaminande 9903, mida on Oppi sõnul veidi rohkem kui eelmisel aastal. Samas oli gümnaasiumilõpetajaid sama palju, nii et lihtsalt riigieksameid valiti tänavu rohkem.

Riigieksamite esialgsed tulemused näitavad, et eksamil sai 100 punkti 30 eksaminandi, mida on üheksa õpilast enam kui eelmisel aastal. 100 punkti sai eesti keeles viis, eesti keeles teise keelena kuus, laia kursuse matemaatikas 16 ja kitsa kursuse matemaatikas kolm eksaminandi. Mitmes aines sel aastal 100 punkti ei saadud.

Üle 90 punti sai sel aastal 907 tööd, mida on 51 tööd enam kui möödunud aastal. Neid oli kõikidest eksaminandidest kaheksal protsendil ehk 829 eksaminandil. Kõrgeid punkte saadi kõikides ainetes, kuid kõige rohkem eesti kees teise keelena. Eesti keele eksamil sai vähemalt 90 punkti 191, eesti keeles teise keelena 343, laias matemaatikas 316 ja kitsas matemaatikas 57 eksaminandi.

Hindamisel tuvastati 17 spikerdamise juhtumit

Tänavuste eksamite ajal tuvastati ka mõned rikkumised. Eksamitelt kõrvaldati kokku neli õpilast: üks matemaatika, üks inglise keele ja kaks eesti keele teise keelena eksamilt. Hindamisel tuvastati aga lisaks 17 spikerdamise juhtumit.

Soovi korral saavad õpilased oma eksamitulemusi vaidlustada, saates haridus- ja teadusministeeriumile avalduse eksamite infosüsteemis (EIS). Samuti on võimalik oma eksamitulemusi vaidlustada, saates haridus- ja teadusministeeriumi allkirjastatud avalduse 19.-29. juunini. Enne apelleerimist on võimalik samal perioodil sihtasutuses Innove oma tööga tutvuda.