Suve lõpus ilmub umbes 25 riigis, sealhulgas ka Eestis, ühel ja samal ajal Stieg Larssoni loodud Millenniumi-sarja neljas osa, David Lagercrantzi kirjutatud kriminaalromaan „See, mis ei tapa“. Eestis annab raamatu välja kirjastus Varrak.

Tuntud rootsi kirjanik David Lagercrantz jätkab sealt, kust Stieg Larsson pooleli jäi. Peategelasteks on tuttavad Lisbeth Salander ja Mikael Blomkvist, ent suures plaanis olid kirjanikul raamatu loomisel vabad käed. 

Kirjutamisprotsessi on Lagercrantz kirjeldanud järgmiselt: „Süžee ülesehitamine oli kõige keerulisem. Stieg Larsson oli keerukate, paljude kõrvalliinidega lugude väljamõtlemise meister ja ma tahtsin olla tema vääriline. Teisalt oli aga just see ka kõige nauditavam. On olnud tohutult tore avastada, kuidas loo arenedes pisiasjad oma kohale asetuvad.“

„See, mis ei tapa“ ilmub 27. augustil. Alates tänasest saab aga raamatut kirjastuse kodulehel ette tellida.

SEE, MIS EI TAPA
David Lagercrantz
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Toimetanud Kadi-Riin Haasma
kõva köide

Ajakirjal Millennium on nüüd uued omanikud ja kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajale jalgu jäänud ning ta kaalub koguni elukutsevahetust. Lisbeth Salander on aga rahutu ja osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi.

Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtiv teadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat infot, mis võib muuta kogu maailma. Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuntud naisega... Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga, nagu tavaliselt, omad plaanid.

Rootsi tuntud ja auhinnatud kirjaniku ja ajakirjaniku David Lagercrantzi (snd 1962) kriminaalromaan „See, mis ei tapa“ on järg Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiale, mille esimene osa „Lohetätoveeringuga tüdruk“ ilmus 2005. aastal (eesti keeles 2009). Sellele järgnesid „Tüdruk, kes mängis tulega“ (2006, eesti keeles 2009) ja „Purustatud õhuloss“ (2006, eesti keeles 2010). Triloogiat on maailmas ühtekokku müüdud üle 80 miljoni eksemplari ja selle põhjal on valminud mängufilmid nii Rootsis kui ka USA-s.