Algatatud on 58 eelnõu, millest vastu on võetud 32 ning tagasi lükatud on 2. Esimese lugemise on läbinud 4 eelnõu ning menetluses on 19 eelnõu.
9 eelnõu on algatanud Keskerakonna fraktsioon. Neist tagasi on lükatud 2. Esimese lugemise on lõpetanud neist 1 ning menetluses on 6.
Keskerakonna algatatud eelnõude hulka kuuluvad näiteks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seadus ja korteriühistu vaidluste lahendamise seadus.
5 eelnõu on algatanud Vabaerakonna fraktsioon. Neist esimese lugemise on lõpetanud 1 ning menetluses on 4. Vabaerakonna algatatud eelnõude hulka kuuluvad näiteks riigikogu valmise seaduse muutmise seadus ja riigikogu kodu– ja töökorra seaduse täiendamise seadus.
2 eelnõu on algatanud EKRE fraktsioon. Mõlemad neist on menetluses ja nendeks on erakonnaseaduse muutmise seadus ning riigikogu otsus immigratsiooni kohta.
13 eelnõu on algatanud valitsus, millest vastu on võetud 8, esimese lugemise on läbinud 2 ning menetluses on 3. Valitsuse eelnõude hulka kuuluvad näiteks kindlustustegevuse seadus, tolliseaduse muutmise seadus, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Tarbijakaitseseadus ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus.
25 riigikogu liiget on algatanud eelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus vabariigi presidendi valimiskorra muutmiseks. Eelnõu on menetlemisel.
6 riigikoguliiget on algatanud Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse, 6 riigikoguliiget on algatanud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu ning 7 riigikoguliiget on algatanud eelnõu jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seadus.
Ülejäänud eelnõud on peamiselt algatatud erinevate komisjonide poolt.
Menetlusse võetud kollektiivseid pöördumisi on praegusele riigikogule esitatud 3.
Keskerakonna poolt on kollektiivne pöördumine nimega „1000 eurot miinimumpalgaks“ ning Vabaerakonna poolt on kollektiivne pöördumine "Kütuseaktsiisi järsk tõus tuleb ära jätta!"
