Operatiivsõidukil on kiiruse ületamine muidugi lubatud, aga ainult juhul, kui ta kiirustab vilkurite ja sireenide töötades sündmuskohale. Antud juhul tuled-viled ei töötanud ja lugejal tekkis paratamatult mõte, et ehk kiirustati Pärnumaal asuvasse politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli.

„Kulgesin mööda Tallinna-Pärnu maanteed ja pärast Are asula lõppu Pärnu pool tuiskas minust mööda ilma tuledeta politseiauto, mis süstis väga järsult minu ette ja kadus kähku silmapiirilt,“ meenutas lugeja, kes sõitis tol hetkel lubatud kiirusega.

Lugeja unustas ohtliku olukorra tekitanud politseiauto juba ära, kuid sattus sellega uuesti kokku Pärnu ringtee juures esimese foori all. „Jällegi see politseiauto tuiskas eest ära väga ruttu. Mõtlesin, et väga kahtlaselt käitub. Tõstsin ise ka kiirust, sõitsin talle järele ja panin telefoni filmima.“

„70 alas, kui mul näitas GPS kõige kiiremal momendil 98 km/h, siis politsei kasvatas edumaad, nii et tal pidi ikkagi 100 olema,“ märkis lugeja, et politseiautoga ületati 30 km/h kiirust. „Sama moodi esimese foori juures haigla juures sattusin neile sappa ja ta tegi ühe võimsa ilumanöövri, siis ma ei saanud neile natuke aega järele. Pärnu uue silla juures oli neil ikkagi kõva 86 sees [70 km/h alas]. Suhteliselt mahlased üleastumised.“

Politseiga mõnda aega sama teed sõitnud mehe sõnul ületas seadusesilm pidevalt 20–30 km/h kiirust, seda ka 50 alas. „Poleks foore vahel või teisi autosid ees olnud, siis nad oleks võib-olla veel rohkem lasknud. Näha oli, et nad jäid teiste autode taha kinni. Pikivahe muidugi ka ei olnud sellele kiirusele absoluutselt vastav,“ märkis lugeja.

Politseiautos olnuid ootab ees tõsine vestlus

Autos oli kokku viis inimest. „Ma olen täiesti kindel, et tagumise rea inimestel vähemalt äärmistel ei olnud turvavööd. Veider kamp autotäis inimesi. Kui neil on vaja kiiresti sõita, siis pangu vilkurid peale – keegi ei pane pahaks, kui keegi ei tea, mis toimub,“ märkis lugeja.

„Mõeldes, kui palju autoõnnetusi meil Eestis on, eriti just viimasel ajal, siis kes veel korrektsust ja eeskuju saaks inimestele näidata, kui mitte võimuesindajad ise. Minule oli see käitumine väga üllatav,“ märkis lugeja.

„Eks me kõik ole inimesed, aga tavakodanik saab trahvi juba selle eest, kui korraks möödasõidul kiirendab, aga politsei karistamatuse tunne, kambavaim ja mahavaikimise tunne – tundub, et ei ole muinasjutt, vaid ongi nii, et nemad võivad endale ühtteist lubada, mida teised nähtavasti ei või. See küll usaldust ei tekita, lugupidamist veel vähem. Võiks ikkagi ise käituda korralikult ja siis olla õigusemõistjad.“

Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit ütles Delfile juhtunut kommenteerides, et kuna tegu ei olnud operatiivsõiduga, siis pidanuks politseisõiduki juht järgima kõiki liiklusreegleid.

„Politsei sisekontrollibüroo tutvub põhjalikult videos nähtuvate asjaoludega ning võtab autos olnud ametnike selgitused. Kuigi teise sõiduki navigeerimisseadmega ei saa tõenduslikult tuvastada eesliikuja sõidukiirust, annab videos nähtu kindlasti aluse tõsiseks vestluseks sõidukis olnud ametnikega,“ lausus Saarniit.

Videos on lugeja hääl muundatud ja kohati seetõttu veidi ajaliselt nihkes.