Putini ukaas sõjaväelaste rahuaegsete kaotuste salastamise kohta kaevati ülemkohtusse
Vene inimõiguslased ja ajakirjanikud vaidlustasid ülemkohtus president Vladimir Putini ukaasi, millega salastati informatsioon rahuajal erioperatsioonides hukkunud sõjaväelaste kohta.
Avalduse esitajate väitel rikub ukaas põhiseadusega tagatud õigust informatsiooni otsimisele ja levitamisele, vahendab ajaleht Vedomosti.
Inimõiguslase Ivan Pavlovi sõnul ei või Venemaa president laiendada oma ukaasiga riigisaladuseks loetavate tõendite loetelu, seda võib teha ainult föderaalseadusega.
„Riigisaladuse seaduse paragrahvis 5 on määratletud tõendite loetelu, mis kujutavad endast riigisaladust – see on laialdaste informatsioonikategooriate nimekiri, milles võib olla riigisaladus,“ rõhutas Pavlov.
Seaduse järgi peab Venemaa president oma ukaasiga määrama igale tõendite kategooriale vastava föderaalorgani, millel on õigus selle kategooria sees tõendeid salastada.
„Aga nüüd väljus president oma volituste raamest ja tekitas uue tõendite kategooria, mida pole paragrahvis 5 näidatud,“ ütles Pavlov.
Samuti on ukaas avalduse esitajate sõnul vastuolus riigisaladuse seaduse paragrahviga 7, milles määratletakse sotsiaalse tähtsusega tõendite loetelu, mida ei tohi salastada, ning sinna kuuluvad ka tõendid erakorraliste sündmuste kohta.
„Ei saa olla salajasi kaotusi armees rahuajal, ühiskond peab teadma, mille eest ta maksab relvajõudude operatsioonidel, sest neid finantseeritakse maksude kaudu, aga eelmisel aastal juhtus nii, et Venemaa elanike raha läks otse inimeste tapmiseks,“ ütles Šlosberg.
