Die Zeit küsis Ilveselt, mis tunne on olla 21. sajandi külma sõja rinderiigi president.

„Nojah, endise külma sõja võitleja jaoks on tunne nagu vanadel aegadel! Propaganda on sama, retoorilised raskused on samad. Aga kas ei ole natuke kummaline seda küsimust Saksamaal esitada? Sest ma arvan, et tunne on nii sarnane 1981. aasta Berliiniga,“ vastas Ilves.

Ilvese sõnul ei muretse ta, et see, mis on juhtunud Ukrainas, võiks juhtuda ka Eestis.

„Ikka ja jälle öeldakse, et need 350 000 venelast, kes Eestis elavad, lasevad end tööriistaks muuta. Need inimesed, kes selle üle spekuleerivad, on hobistrateegid. Vaadake korraks sissetuleku vahet siin- ja sealpool Venemaa piiri. Ja vabaduse määra siin ja seal. Narva, piirilinn, mida ikka ja jälle nimetatakse, on parim koht inimeste kohtamiseks, kes ei taha Venemaaga ühineda. Tuleb ainult üle silla naaberriiki minna, et odavaid sigarette ja alkoholi osta, ja kohe on märgata, kuidas asi seal välja näeb. Keegi, kes seda näinud on, ei taha Vene Föderatsiooni osaks saada,“ ütles Ilves.

Ilvese sõnul ei vaja baltlased mingeid rahustitablette. Vajatakse kindlust NATO kindlameelsuse kohta heidutust pakkuda. Potentsiaalne agressor peab Ilvese sõnul teadma, et agressioon toob kaasa jõulise vastuse.

Die Zeiti sõnul öeldakse Saksamaal tihti, et tegelik agressor on NATO. Ajaleht küsib, kas NATO on survet avaldanud, et Eesti liikmeks astuks.

„Kas te teete nalja? NATO on meile survet avaldanud? See on ilmselt kõige tobedam asi, mida ma ette kujutada suudan. Tõde on vastupidine: Ida-Euroopa riigid on kõik valju häälega NATO-sse püüelnud. Balti riikide jaoks oli üks tähtsamaid põhjuseid võimalikult kiiresti Euroopa Liidu liikmeks saamiseks see, et me uskusime, et siis ei pane keegi vetot ka NATO-ga liitumisele. Impulss NATO-ga liitumiseks tuli puhtalt meilt ja see oli üsna raske,“ vastas Ilves.

Die Zeit küsis Ilvese käest ka, kas lääs peaks Venemaa-vastaseid sanktsioone leevendama, kui Minski kokkuleppeid täidetakse.

„Minski kokkulepped käivad ainult Ida-Ukraina kohta. Sanktsioonid kehtestati Krimmi annekteerimise tõttu. Aga on veel üks teine asi: sanktsioonide võimalik blokeerimine Kreeka poolt. Sellise riigi jaoks nagu Eesti on Kreeka kriis veel problemaatilisem kui Saksamaa jaoks. Kaks korda oleme me abilaenude üle otsustanud. Sealjuures on Eesti keskmine sissetulek kümme protsenti alla Kreeka alampalga. Ja siis tehti veidi pärast SYRIZA valitsusse saamist mõnevõrra abitu katse tollast Brüsseli nõukogu otsust Venemaa kohta muuta. Mina muretsen selle pärast,“ ütles Ilves.

Ilvese sõnul oleks Kreeka kolmanda abipaketiga seetõttu teatavaid raskusi. Kui parlament peaks selle abi ratifitseerima, võib see Ilvese hinnangul probleemiks muutuda.