Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on positiivne, et suurim ja sõjaliselt võimekaim NATO liitlane USA võtab Venemaaga piirnevate liitlasriikide julgeoleku tagamist tõsiselt. "Regioonis paiknevate liitlasüksuste ja varustuse täpne lahend on NATOs ja liitlasriikide pealinnades tõsise arutuse all ja ma usun, et ülejärgmisel nädalal Brüsselis toimuval NATO kaitseministrite kohtumisel saan kolleegidega ka sel teemal põhjalikumalt kõnelda," sõnas Mikser.  

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang lisas, et seoses muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas on Eesti koos Läti ja Leeduga teinud NATOle ettepaneku suurendada NATO maaväe üksuste kohalolekut Eestis, Lätis ja Leedus. "Eesti soovib liitlaste maaväe pataljonide püsivat roteeruvat kohalolekut nii Eestis, Lätis kui ka Leedus või ühe brigaadi lahingugrupi paiknemist Eestis, Lätis ja Leedus kokku. See tähendaks täna regioonis viibivate liitlasüksuste maaväekontingendi ligikaudu kolmekordistamist," selgitas Sang.

Lisaks on Eesti teatanud oma huvist liitlaste varustuse ja relvastuse eelpaigutamisest Eesti territooriumile. Siin asuvad eelpaigutuslaod oleksid oluliseks heidutusmeetmeks võimalike agressorite jaoks. Samas teeksid nad lihtsamaks liitlaste roteeruvate üksuste väljaõppe korraldamise, kuna väheneks vajadus rasketehnika transpordiks üksuste vahetumisel.

Eesti on tegemas koostööd Ameerika Ühendriikide maaväega, et täiendada siinset väljaõppetaristut, eelkõige keskpolügooni ja Tapa kaitseväelinnakut, loomaks paremaid võimalusi võimalike täiendavate üksuste väljaõppeks siin. Praegu on Eestis väljaõppel USA maaväe pioneeriüksus, mis väljaõppe käigus täiendab ka meie väljaõppetaristut keskpolügoonil. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada järgmise viie aasta jooksul reservfondist liitlaste üksuse püsiva kohalolu tagamiseks 40 miljonit eurot, millest saab muuhulgas rajada varustuseladusid ning ehitada täiendavaid kasarmuid.

New York Times kirjutab, et plaanide kohaselt paigutataks igasse Balti riiki umbes 150 USA sõjaväelase ehk kompanii jaoks sõjatehnikat ning kogu piirkonda soovitakse ühtekokku tehnikat tuua ligi 5000 USA sõjaväelase tarvis.

Pentagoni pressiesindaja kolonel Steven H. Warren ütles, et seni pole otsutatud, kas ja millal hakatakse varustust Ida-Euroopasse paigutama. Nimelt oleks selleks tarvis kaitseminister Ashton Carteri ning Valge Maja heakskiitu. Samuti kardetakse ka mitmete Venemaa vastureaktsiooni pelgavate NATO liikmete muret sellise otsuse üle.

Otsus ise võib aga tulla kõige varem enne juunis Brüsselis toimuvat NATO kaitseministrite kohtumist.